"Välisilm": mida arvatakse Ukrainas vaherahu võimalusest?
ERR-i ajakirjanik Anton Aleksejev ja operaator Kristjan Svirgsden on juba nädalapäevad olnud Ukrainas ning uurisid, kuidas suhtutakse Ukrainas võimalikku vaherahusse ja selle ümber toimuvasse.
Vene vägede edenemine Ida-Ukrainas on viimasel ajal aeglustunud, kuid nende peatamiseks on vaja uusi ja uusi sõdureid.
"Sõja neljandal aastal on vabatahtlikke väga vähe. See on fakt. Kuid enamik inimesi on motiveeritud. Neil on kõrge moraal ning nad on valmis ülesannete täitmiseks," ütles sõjapsühholoog Jevhen.
Veel pool aastat tagasi oli päevakorras president Volodõmõr Zelenski rahuplaan, mis nägi ette kõigepealt Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamist. Enam sellest ei räägita.
"Ukraina võim elab tihti loosungitega ega mõtle reaalsete sammude peale, kuidas oma eesmärke saavutada. Isegi praegi on palju inimesi, kes tahavad taastada riigipiire 1991. aasta seisundiga. Mina olen nõus, aga öelge palun, millal te ise olete valmis kaitseväega liituma, et seda plaani ellu viia?" lausus Ukraina parlamendi "Tark poliitika" fraktsiooni esimees Dmõtro Razumkov.
Kui sõda ei saa võita lahinguväljal, tuleb seda lõpetada läbirääkimiste laua taga. Seda tahabki teha USA president Donald Trump nii kiiresti kui võimalik.
"Trumpil on korraga saabumas erinevate asjade tähtajad. Ta lubas 2. aprillil kehtestada tollid Euroopa kaubale. Siis on tal Gröönimaa, tal on Iraan – räägitakse, et raketid on valmis... Trumpil on praegu kaelas terve hulk küsimusi, mille lahendust ta püüdis kahe kuu jooksul näidata nagu oma suurt võitu. Nende kõigega ei lähe aga nii kiiresti," rääkis New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus.
Trump tahab mitte ainult vaherahu, vaid ka Ukraina maavarasid. Äsja meediasse lekkinud leppeprojekt tekitas Ukrainas suurt pahameelt.
"See projekt takistab meid Euroopa Liitu astumast. Seda me ei saa endale lubada. Zelenski ütles juba mitu korda, et kui see lepe takistab meid EL-iga liituda, me ei kirjuta sellele alla. Seda Trump täna või eile juba kommenteeris, et kui Zelenski alla ei kirjuta, ootavad teda suured probleemid. Zelenski aga ei kirjuta alla," märkis Samus.
Äkki oleks ukrainlastele kasulikum, et Trump üldse unustaks Ukraina?
"Kõige kasulikum meile oleks, et ta loobuks oma idiootlikust ideest, et Venemaa võib olla tema liitlane võitluses Hiina vastu. Venemaa petab teda. Hetkel lubab Venemaa talle muldmetalle, ärivõimalusi, aga ta ei kavatse neid leppeid täita," ütles julgeoleku ja koostöö keskuse tegevdirektor Dmitro Žmailo.
Kust on aga Trumpil selline viha Ukraina presidendi vastu?
"Tuletame endale meelde USA valimiskampaaniat. President Zelenski läks samal ajal Pennsylvaniasse, mis vabariiklaste silmis oli agiteerimine demokraatide poolt. Selliste asjadega ei mängita," ütles Razumkov.
Kui Trump sai presidendiks, ootas Zelenskit Ameerika visiidi käigus skandaal Ovaalkabinetis.
"Kui te lähete ukse pauguga toast välja, te peate teadma, mida te edasi teete. Esiteks, kuidas nendest ustest tagasi pöörduda. Teiseks, kas on teil mingi plaan? Kui plaani teil ei ole, ei tasu nii käituda," märkis Razumkov.
Võib-olla mõni uus Ukraina president saaks oma Ameerika kolleegiga paremini läbi kui Zelenski?
"Kui enne juhtumit Ovaalkabinetis oli Zelenski toetus 35–40 protsendi tasemel, siis nüüd on see üle 65 protsendi," lausus Žmailo.
Selleks et korraldada valimisi, on vaja vähemalt vaherahu.
"Meie oleme dialoogiks valmis, oleme konstruktiivsed. See on Venemaa, kes pole valmis. Venemaa usub, et me enam ei jaksa ja et 2025. aastal me kaotame," ütles Žmailo.
Toimetaja: Marko Tooming