"Rootsi võib sattuda sõjaolukorda," ütles tsiviilkaitseminister Carl-Oskar Bohlin jaanuaris riiklikul tsiviilkaitsekonverentsil. Avaldusel oli suur mõju, puhkesid arutelud. Esikohal neis oli julgeolekuolukorra halvenemine, sõda Ukrainas ja Venemaa oht.

Mullu 7. märtsil sai Rootsist NATO liige, toimus oluline muutus Rootsi välis- ja julgeolekupoliitikas. Rootsi oli pikka aega alliansi koostööpartner hoidudes nii võimalikest konfliktidest.

Rootsi parlament, Riksdag, kinnitas septembris uue kaitsekava. Selle järgi kasvab kaitseeelarve tänavuselt 125 miljardilt 2030. aastal 186 miljardile kroonile. Rootsi on üks NATO riike, mis suurendab oma kaitsekulutusi kõige enam, ütles kaitseminister Pål Jonson uhkusega.

Rootsi maavägi koosneb praegu neljast brigaadist, mereväel on seitse õhutõrjega relvastatud korvetti ja viis allveelaeva. Lennuväel on kuus lahinglennu diviisi.

Edaspidi investeeritakse rohkem laskemoona, robotitesse, varuosadesse.

Kaitseotsuse fookus on täita väeosad sisuga, et saaksime tugevama ja vastupidavama kaitse, ütles kaitseminister Pål Jonson.

Teatavaid täiendusi tehakse ka droonide, kaugmaarobotite, Rootsi sõjaväesatelliitide ning moodsamate radari- ja sensorsüsteemide osas.

Ametikohtade arv kaitseväes kasvab praeguselt 88 000 130 000 aastaks 2035. Sellega toimetulekuks peab igaaastane väljaõppe saanud ajateenijate arv tõusma enam kui poole võrra – praeguselt 5000-lt 12 000-ni.

Järgmisel aastal kinnitatav NATO kaitseplaan võib tuua Rootsile aga veel nõudmisi, mis sunnivad Rootsi poliitikuid ka värsket riigikaitseotsust korrigeerima.

Sotsiaaldemokraadid tahavad nüüd pärast viimatist kaabli purunemist Läänemerel aktiveerida NATO artikli 4. Sotsiaaldemokraatide kaitsepoliitika eestkõneleja, endine kaitseminister Peter Hultqvist ütles, et Läänemerel on üks üritus asendunud teisega. "Need hübriidtegevused ei peatu ja me ei saa enam reageerida sündmushaaval, vaid tuleb läheneda terviklikult," ütles Hultqvist.

Aasta jooksul käisid tulised arutelud majanduspoliitikast.

Valitsus pakkus vastupidiselt Eestile eelarves ette ulatuslikke maksukärped, sealhulgas kõrge sissetulekuga inimestele, mida opositsioon tugevalt kritiseeris. Tulemus on see, et tulumaks teenitud palgalt väheneb, et inimeste ostujõudu suurendada.

Juunis toimunud europarlamendi valimised olid Rootsi Demokraatide jaoks külm dušš. Seni oldi ju edukad kõigil valimistel. Paraku sai valimiste eel avalikuks, et erakond kasutas valimiskampaania ajal sotsiaalmeedias anonüümseid kontosid.

Neis naeruvääristati ja kritiseeriti teiste TIDÖ ehk koalitsiooni-erakondade juhte.

Nüüd on Rootsi Demokraatide siht võita 2026. aasta valimised. Viimased küsitlused näitavad, et erakond on valijaid kaotanud.