Statsionaarsete kiiruskaamerate kõrgaeg oli 2018. aastal, mil hooletuid autojuhte jälgis 48 kastidesse peidetud kaamerasilma. Praeguseks on transpordiametil alles 34 statsionaarset kaamerat. Ameti juht Priit Sauk ütles, et olemasolevat süsteemi hoitakse üleval, kuni seadmed veel taatlemise läbivad ja ettevõtted neile tarvilikku hooldust pakuvad. See võib tähendada kolme, aga võib-olla ka viit või seitset aastat. Uusi kaameraid transpordiamet soetada ei plaani.

"Kõigil inimestel on see ju väga täpselt teada, kus meie tänased kohtkindlad kaamerad on ja see ei ole väga efektiivne järelevalvemeetod," sõnas Sauk "Tänapäevast tehnoloogiat on lubanud arendada PPA."

Juba 2019. aastast kasutab politsei kaheksat mobiilset kiiruskaamerat, mis tabavadki suurema osa Eesti kiiruseületajatest. Politseikolonelleitnant Sirle Loigo rääkis, et läinud aastal fikseerisid kõik Eesti kiiruskaamerad kokku 321 000 liiklusrikkumist. Kaheksa mobiilse kaamera osa sellest oli üle kahesaja tuhande.

Siiski märkis ta, et samasuguseid süsteeme politsei enam juurde osta ei plaani, sest nüüd arendatakse välja uut lahendust ehk isemõõtvat patrullautot. Tegelikult räägiti autole kinnitatud liiklusrikkumisi fikseerivast seadmest juba seitse aastat tagasi. Nüüd seab politsei tähtaja 2027. aasta kanti – siis peaks valmima uus hoiatusmenetluse infosüsteem.

"Meie tänane infosüsteem on iganenud, ta jõudlus saavutas nüüd oma maksimumi ja ta on ka selline poolautomaatne," rääkis Loigo. "Me kahe-kolme aasta jooksul loodame uue infosüsteemi valmis saada ja see peaks tegema automaatsele järelevalvele suurema rohelise tule lahti."

Patrullauto tunneks ära ka turvavööta sõitja ja telefoni näppija

See, kui palju seadmeid õnnestub politseiautodele osta, sõltub Loigo sõnul eelarvest. Ta loodab, et esialgu hangitakse paar seadet igasse prefektuuri. Politsei ootused uuele lahendusele on kõrged ning ei piirdu ainult kiiruse mõõtmisega.

"Turvavöö, kõrvalised tegevused, foorituled, ohtlikud manöövrid," loetles Loigo "Kõik sellised rikkumised, mis on võimalik masinloetavalt fikseerida."

See tähendab, et ametnik ei pruugi autojuhti, kes temast, telefon näpus, mööda sõidab, kinni pidada.

"See tõendusmaterjal pildiformaadis saadetakse andmebaasi, kus automaatselt genereeritakse trahviteade. Ja politseile jääb reageerimine sellistele rikkumistele, mis nõuavad vahetut sekkumist," selgitas Loigo.

Aga ainult infosüsteemi arendamisest ja seadmete ostmisest taoliseks digihüppeks ei piisa. "See eeldab seadusemuudatusi," sõnas Loigo. "Me täna juba tegeleme nende protsessidega, et need seadusemuudatused oleks selleks ajaks juba jõustunud."

Keskmise kiiruse kaamerad ootavad endiselt poliitilist tahet

Aga senine kogemus näitab, et kiired arengud võivad jääda just seadusemuudatuste taha. Juba aastaid räägivad transpordiameti spetsialistid, et Eestis võiks kasutada süsteemi, mis arvutab välja sõidukite keskmise kiiruse. Priit Sauk märkis, et Leedus on sellises süsteemis juba 120 kaamerat ning tänavu plaanitakse paigaldada veel 40 kaamerat.

Keskmise kiiruse kaamerad olid sees ka hiljuti oma lõpptähtajani jõudnud liiklusohutusprogrammis. Aga nii nagu veapunktisüsteem ja mitmed teised tõenduspõhised meetmed, jäigi see mõte paberile.

"Seda ühiskondlikku kokkulepet ja poliitilist tahet hetkel ei ole tekkinud, et selle teemaga liiga jõuliselt edasi minna. Ootame oma hetke ja aega," sõnas Sauk.

Laias laastus sõltub keskmise kiiruse mõõtmise lähitulevik värske kaksikliidu soovist. Kui eelmine taristuminister Vladimir Svet veebruaris liikluskomisjonis osales, otsustati, et ta viib nii veapunktisüsteemi kui ka keskmise kiiruse regulatsiooni valitsusse otsustamiseks. Enne, kui Svet seda teha jõudis, läks valitsus laiali.

Analüüs näitas, et keskmise kiiruse mõõtmine on tehtav

Hiljuti valmis ka transpordiameti tellitud ja teede tehnokeskuse koostatud automaatjärelevalve teostatavusanalüüs. Muu hulgas kirjeldatakse seal ära, kuidas uus süsteem võiks töötada.

Kõigepealt pildistab kaamera sõiduki üles. Siis teeb süsteem päringu liiklusregistrisse ja kontrollib numbrimärgi järgi, kas sõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Veoautode puhul kontrollitakse ka teekasutustasu maksmist. Kusjuures tagaotsitava sõiduki andmed liiguksid kohe politseile. Kui sõiduk jäi ka eelmise samal teelkõigul oleva kaamera vaatevälja, arvutab süsteem keskmise kiiruse. Kiiruseületajad, kindlustuseta sõitjad ja need, kes teekasutustasu ei maksa, saavad karistada. Teiste sõidukite andmed kustutatakse põhimõtteliselt koheselt.

Analüüsi koostajad märkisid, et muudatus eeldab põhjalikku seadusemuudatust. See, et igast möödujast tehakse pilti, piirab üsna põhjalikult autojuhtide õigusi ja analüüsi järgi tohiks süsteemi kasutada vaid nendel teelõikudel, kus see oluliselt ohutust suurendaks.

"Leedu kolleegide analüüs näitab, et lõikudel, kus keskmise kiiruse kaamerad on püsti, seal on raske vigastusega õnnetused vähenenud üle 50 protsendi," sõnas Sauk.

Samas teab transpordiameti juht mitut juristi, kes leiavad, et Eesti õigusruumi keskmise kiiruse kaamerad ei mahu. Sestap usubki ta, et edasi peaks asjaga tegelema ministeeriumid ja poliitikud.

"Tuleb saada poliitiline tahe, määrata ministeerium, kes selle teema lõpule viib. Ja üldjuhul järelevalvetegevused peaksid olema rohkem siseministeeriumi lähedal. Siis saab oodata neid debatte ja kokkuleppeid," ütles Sauk.

Automaatne järelevalve on kahe ministeeriumi vahel

Omaette küsimus ongi, mis ministeerium või amet automaatse liiklusjärelevalve eest vastutab. Priit Sauk ütles, et kui seadusandlus ja poliitilised otsused nii kaugele jõuavad, võiks transpordiamet välja ehitada keskmise kiiruse kaamerate jaoks vajaliku taristu.

"Aga seadmed ise ja nende hoolduse ja ümberpaigutamisega peaksid tegelema PPA kolleegid," sõnas ta.

Ka Sirje Loigo ütles, et keskmise kiiruse kaameratest oleks palju abi. Aga politsei nendesse investeerimist praegu ei kaalu.

"Selle koha pealt on see vaidlus riigis vaidlemata. Täna oleme me riigis otsustanud nii, et statsionaarseid kaameraid paigaldab meil tee omanik. Olgu siis kohalik omavalitsus või riigiteedel transpordiamet," sõnas Loigo.