Kuldar Leis, kas need viimastel päevadel korduvalt kõlanud fraasid – parteitu poliitik, ettevõtja, kultuuripealinna juht – kas need kirjeldavad teid kõige paremini?

Jah, seda kirjeldust võiks laiendada kui tahes kaugele, aga tõesti, eks see lähiminevik oli selline, et olen Lõuna-Eestis elanud ja viimasel ajal kultuuripealinna juhtinud, ja väga erinevates valdkondades tegelenud. Nüüd siis jälle täiesti uus valdkond.

Kas te olete maailmavaatelt rohkem selline Reformierakonna algusaegade toetaja või rohkem viimaste aastate Reformierakonna kui rahvapartei toetaja?

Minu arust need piirid nii väga selged ei ole. Ma olen küll olnud kogu aeg sellise hästi vaba turumajanduse pooldaja ja liberaalsete vaadetega, et on inimesed, millised nad on, peaasi, et omavahel läbi saadakse. Selline liberaalne maailmavaade ja vaba turumajandus on kogu aeg olnud mulle südamelähedane. 

Võib-olla võis Reformierakond tõesti aastakümneid tagasi olla rohkem sinna suunda kui praegu, aga need piirid hägustuvad nagunii eri erakondade vahel, nii et ma ei näe probleemi.

Järgmisteks riigikogu valimisteks olete erakonnas?

Ei tea. Eks ma pean endas selgusele jõudma, mis need järgmised sammud on.

Ministriks kutsuti mind kui mitte erakonna liiget ja eks aeg nüüd näitab. Ma ei ole isegi praegu jõudnud väga selle peale mõelda, nii et aeg näitab.

Ma lubasin seda intervjuud kokku leppides, et ei hakka teilt küsima, kust teede ehitamiseks raha saada, sest kust teie peaksite teadma, keegi teine ju ei tea. Aga ma küsin siis teie enda umbes viie aasta taguste sõnadega: "Mis alaväärsuskompleks meil Eestis on, et oleme Euroopa edukaima eelarvepoliitikaga riik, aga sõidame linnade vahel mööda Euroopa mõistes kõrvalteid?" Olete vastuse teada saanud?

Paraku ongi nii, et Eesti on ühtepidi hästi edukas riik. Kui me võrdleme, kus me olime peale taasiseseisvumist ja kus me praegu oleme, siis tegelikult on ikkagi väga hästi. 

Teisalt jälle, nüüd ma räägin sellist lõunaeestlase juttu, et... Lihtne näide, kui Harjumaa SKP elaniku kohta on kuskil 109–110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mis on ju väga-väga hea, siis Kagu-Eesti maakondadel, Põlva, Võru, Valga, on SKP elaniku kohta kuskil 50 protsenti keskmiselt, mis tähendab seda, nagu kaks korda vähem teeksime Lõuna-Eestis tööd või kaks korda halvemini. 

Üks selle põhjuseid on ka kindlasti taristu ja teed, kõik muu taristu. Kindlasti see taristu arendamine on teema. Aga seda ei tee üleöö. See kõik käib ikkagi pika vinnaga.

Kas Tartust lõuna poole peaks hakkama suuremaid teid valmis projekteerima? Ehitamiseks raha ei ole, aga kas projektidega peaks alustama?

Jah, projekteerimine on väga õige niimoodi välja tuua. Olles ka kohalikus omavalitsuses pikalt olnud, siis kui vaadata ette natuke kaugemale, siis ongi mõistlik alati projekteerimine teha ära nii kiiresti kui võimalik, et siis, kui mingi rahastus või uus otsus tuleb, oleks vähemalt projekt olemas. 

See ei käi ainult teede kohta, vaid ka hoonete ja muu muude teemade kohta. Nii et kindlasti ma soovitaks nii kohalikel omavalitsustel kui ka oma valdkonnas, et kui võimalik, siis projekteerida võiks. Kui see on niimoodi võimalik.

Tartu-Elva otsa on siin juba mõnda aega lahendatud ja projekteeritud, aga sealt edasi, annate siis suunise, et projekteerige nüüd kolme- või neljarajaline valmis?

Tartust lõuna poole ei ole mõtet 2+2 või muust mõelda, see ei ole lihtsalt reaalne. Aga pigem on maapiirkondades teemaks kuivõrd saab kruusateesid vähendada, sest just majanduse arengu poole pealt kui ikkagi keegi tahab oma tööstust rajada Lõuna-Eestis või ükskõik kus mujal, kus ei ole teed korras, ja lõpuks viib sinna kruusatee, siis see tööstur ikkagi loobub. Eriti, kui ta väljastpoolt Eestit on.

KOV-idel on suur vaesus, riigil ka. Kelle ülesanne?

Eks see vaesus läheb üle. Tegelikult ju kõver on ülespoole ja siin ongi mõistlik see, et projekteerimine, mis ei ole nii rahamahukas, sellega ikkagi alustada seal, kus on prioriteetsena ette näha, et tuleb midagi muuta.

Sakslased võtsid plaani, et lisaks riigikaitsele kulutavad nad järgmise 10 aasta jooksul sadu miljardeid eurosid taristu arendamiseks. Plaan on siis niimoodi majandus käima tõmmata. Valitsusest lahkunud sotsid ütlesid enne minekut, et Eesti peaks sama tegema. Kuna nüüd Euroopa Liidu võlareeglites tuleb niikuinii väike vahe sisse, on see võimalus, kas Eesti peaks ka sellise suure taristuinvesteeringute programmi tegema?

Eesti suured investeeringud on lähitulevikus seotud julgeolekuga. Nii et kui seal on mingi ühilduvus taristuga, siis on see loomulikult mõistlik. Aga ma ei näe, et oleks tulemas mingeid suuri investeeringuid ilma julgeolekuta ja ilma Rail Balticuta teedevõrku.

Rail Baltic on see, millele teie oma ametiajal vaat et kõige rohkem keskendute, Eesti kõige tähtsam taristuprojekt.

On küll jah, sest tõesti taristuprojektid on hästi pika vinnaga, need kestavad läbi ministrite. Ma tean, et Eesti poole pealt asjad liiguvad hästi, 2030 peaks valmis olema, aga kuna siin on ka koostöö Läti-Leeduga, siis see on suur teema. Aga mina kõigiti toetan seda, et Rail Balticuga edasi minna.

Kui teie oleksite Lätis otsuste juures, kuhupoole te esimesena ehitaksite, kas lõuna poole või põhja poole?

No niimoodi loogikaga võttes, siis Lätist vaadates ikka lõuna poole. Aga eks meie roll ongi siin rääkida nendega, et põhjasuund sama tähtis oleks.

Seesama Rail Baltic vajab jälle ju raha juurde. Ega ma jälle ei eelda, et teisel ametipäeval teaksite, kust raha leida, kui teie eelkäijad ka ei teadnud, aga järgmisel kahel aastal on raudtee ehitusega tempo hoidmiseks puudu 350 kuni 400 miljonit eurot. Sealt edasi järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi kohta me suurt ei tea. Selle kokkurääkimine saab olema muuhulgas teie ülesanne. Mis teie ettevõtjana tavaliselt teete, kui raha puudu on?

Siin on mitu loogikat. Üks on see, mis on ebapopulaarsem, et tuleb kulusid kokku tõmmata. Aga noh, Rail Balticuga seda võimalik ei ole. Teistpidi tuleb seda lihtsalt juurde kas siis teenida või hankida. Ettevõtluses on see teenimise eesmärk, aga siin riigieelarve puhul tuleb need rahastusvõimalused, rahastuslahendused leida.

Ma tõesti siin teisel tööpäeval ei oska öelda, kuidas nüüd täpselt kujunema hakkab, aga ega ühest inimesest ehk ministrit sõltugi see. Kui ikkagi suur tiim töötab selle nimel, siis ma usun, et nii läheb.

Igasuguseid mõtteid on. Näiteks see, et ühisettevõte RB Rail võiks võtta laenu. Või siis kohalikud ettevõtted, Eesti näitel Rail Baltic Estonia, võiks võtta laenu. Teie jälle olete ju rahandust õppinud, annaksite laenu sellisele ettevõttele nagu RB Rail?

No kõik sõltub äriplaanist, kas teda lastakse panga uksest sisse või mitte. Ma ei ole täna see ütleja, kas äriplaan kannatab, aga ma arvan, et seda tuleb ikkagi võtta kogu komplektina, kas see on siis Rail Baltic, kes küsib laenu, või mis iganes vormis finantse, või käib see kuidagi läbi Eesti riigi. Seda tuleb ühe komplektina võtta kui ka mingite teiste objektide puhul on räägitud mingist PPP-st, siis tegelikult lõppkokkuvõttes taandub kõik ikkagi tasuvusele, mis on kõige mõistlikum variant, mida kasutada.

Kas riiki saab juhtida nagu ettevõtet?

No päris ei saa, loomulikult. Eks siin erinevusi on palju, aga ettevõtluse kogemus ja erinevad valdkonnad tulevad kindlasti kasuks, sest lõppkokkuvõttes kõige tähtsam on ikkagi inimeste juhtimine, et leida sellised ja hoida selliseid inimesi, kes õigeid otsuseid teevad ja asju arendavad.

Riigikantseleis hakkab peaministri palvel koos käima ettevõtjatega kogu, kellelt oodatakse ettepanekuid, kuidas bürokraatiat vähendada. Riigikantseleist lähevad need ettepanekud otse valitsuse kabinetinõupidamisele. Võib-olla saavad ka otsusteks, eelnõudeks, seadusteks. Kas teil on nimekiri tarbetust bürokraatiast juba valmis tehtud?

Mul ei ole seda nimekirja, aga ma väga-väga seda algatust toetan. Miks mina tulin ka n-ö Eesti riigi teenistusse, üks suuri tõukejõude oli ka see, et niivõrd palju tehakse ettevõtjatega koostööd uuendatud valitsuses.

Ja see nõuandev koda – ma väga loodan selle peale, et nad panustavad ja siin on ka hästi suur vahe, et kui võrdleme sellega, mis suure lombi taga toimub, kus üks ettevõtja piltlikult ütleb, mis vaja teha on, siis Eesti puhul, kui on niivõrd palju ettevõtjaid abiks ja nad heast tahtest aitavad, et kuidas bürokraatiat just vähendada.

Ma arvan, et see on väga-väga hea samm. Nii et ma loodan, et kõik need meie ministeeriumi uued seadused ja määrused arvestavad ka seda, et see bürokraatia nii ettevõtjatele kui ka elanikule väheneks.

Aga olete kohanud siis seda ebavajalikku bürokraatiat?

Ikka jah. Ma olen siin aastaid testinud. Ma olen olnud ühe ettevõtte nõukogus 15 aastat ja olen raamatupidaja käest küsinud, et läbi aastate, kui palju on aruandeid, kas neid on vähenenud või suurenenud. Tegelikult on nii, et viimased 10 aastat enam-vähem oli sama selle ettevõtte jaoks, isegi natuke suurenes aruannete arv ja nüüd siis viimase mõne aastaga on aruannete arv vähenenud ehk raamatupidaja töö on vähenenud ja eesmärk ongi, et see väheneks veel, sest mingit topeltkogumist ei ole mõtet teha.

Teie räägite, et riiki võiks võimalikult ühtlaselt arendada. Endine regionaalminister Piret Hartman käis teistele valitsuse liikmetele nagu uni peale, et ärge pange riigiasutuste esindusi Põlvas kinni. Ega teda väga ei kuulatud, kärpeid oli vaja teha. Olgu see siis sotsiaalkindlustusamet, maksu- ja tolliamet või kohtumaja. Ikkagi oli vaja kinni panna. Transpordiameti esindus on Põlvasse veel jäänud, aga transpordiamet on aastaid rääkinud, et piirkondlikud esindused igal pool on ebamõistlik kulu, väga palju saab teha ära veebi teel ja kui tihti inimene ikka elus sõidueksamit teeb. Kas oleks aeg lubada ka transpordiametile oma kontorite võrku koomale tõmmata?

No see küsimuse alguspool – lahendus on see, et erinevate ametite kontoreid on pandud kinni niimoodi, et kohalikele ei ole räägitud.

Kohalikud ütlevad kohe ei.

No päris nii ei ole. On mindud mööda, mindi mööda ka regionaalministeeriumist, sest kohalik omavalitsus sai teada alles siis, kui otsus oli tehtud ja mis sa siis enam räägid.

Mõned nendest oligi loogiline kinni panna, mõned jälle peaks alles hoidma. Ma ise nägin kõrvalt seda, et mis puudutab näiteks sotsiaalkindlustusametit või selliste inimeste teenindamist, kes ongi hädas ja kes vajavad kohapeal teenindamist, seal ei oleks tohtinud niimoodi ootamatult kinni panna ja oleks pidanud mingi teise lahenduse leidma. Aga võib-olla mõned teised ametid ongi loogiline kinni panna.

Küsimus on ka rohkem selles, kui äärealad hakkavad tühjaks jääma riigi poole pealt, see on ka julgeolekuteema. Kui meil ikkagi piiriäärsed inimestest välja surevad, nad ei saa seal teenuseid enam, siis nad tulevadki rohkem suurtesse linnadesse ja siis Eesti julgeolek väheneb veelgi.

Aga transpordiameti kontorid?

Ma ei ole nii kursis täpselt, mis ja kui palju seal on, aga nii palju, kui ma olen rääkinud kohalike juhtidega, siis seal on samamoodi selliseid inimesi maapiirkondades, kes vajavad kohapeal käimist, nad ei saa veebi teel tehtud. Keeruline on öelda, kui palju neid on, aga see nõudlus on ikka väga mõjus ja see ei paista siit Tallinnast.

Räägime transpordiametist veel. Kui meil teede ehitamiseks raha ei ole, kuidagi tuleks teisiti vaadata, et inimesed liikluses surma ei saaks. Transpordiamet räägib juba aastaid, et tõenduspõhised lahendused on veapunktisüsteem ja keskmise kiiruse kaamerad. Kogenud autojuhtidena usuvad paljud poliitikud, et nemad teavad küll, kuidas liiklust korraldada ja transpordiameti ettepanekuid ei võeta kuulda. Kas teie kuulate ameti spetsialiste?

Mina tahaks kuulata sedapidi, et mida head on tehtud mujal Euroopa riikides, kus on pikemad traditsioonid liiklusohutuse osas.

Võtame punkt ühena selle, et meil ei ole liiklusohutusega absoluutselt kõik korras. On surmasid, vigastatuid liiga palju väikse riigi kohta. Järelikult peame midagi muutma. Nüüd tulekski tulla konkreetsete ettepanekutega, kuidas me liiklusturvalisust paremaks teeme. Ma ei oska täna öelda, kas see on veapunkti süsteem või keskmise kiiruse mõõtmine, aga siin peaks vaatama, mis lähiriikides tehtud on ja mis toiminud on.

Nad just nimelt kiidavad näiteks Leedu näidet keskmise kiiruse kaameratega.

No siis tuleb see teema üle vaadata, kui see õige on.

Teil on keskmise kiiruse kaameratega ju kogemus olemas, Põlvasse rajati nutitee, seda tegi teile kuuluv ettevõte. Paljud on meenutanud, kuidas projekti alguses Põlva vallavolikogus opositsiooni vedanud Igor Taro teid huvide konfliktis süüdistas. Te olite ju samal ajal volikogus, kui neid otsuseid tehti. Aga selle kõrval justnimelt see nutitee mõõdab juba natuke aega sõidukite keskmist kiirust kokku 10 numbri tuvastusvõimega kaameraga. Kuidas kohalikele meeldib?

Esiteks see teema, mis üleval oli, seal ei olnud mitte midagi sellist, millest rääkida, kuna tegemist oli üldaktiga, siis ei olnud mingisugust probleemi.

Aga kuidas toimib – toimib hästi. Põlva on selles mõttes ideaalne koht, et üks pikk tänav läheb läbi linna ja saab mõõta hästi pikal lõigul. Neid on palju, kes sõidavadki läbi linna. Nii et selles mõttes ideaalne koht, et seda toimivust vaadata.

Ma tean, et ka mu eelkäija Vladimir Svet käis Põlvas uurimas, kuidas toimib ja oli rahul, tahtis transpordiametiga rääkida, kuidas seda ka mujal rakendada. Mujal Euroopas keskmise kiiruse mõõtmine mitmes riigis toimib.

Üldiselt vaadates sellised innovatsioonid, mida tehakse Eestis, oleks hea, kui neid saakski kasutada kuskil Eestis, et ei peaks minema kõigepealt kuhugi maailma neid piloteerima. Siin on jälle koostöö ettevõtjatega, miks me peaks minema oma uusi lahendusi kuskile mujale katsetama.

Praegu on ka hea näide kaitsetööstusega, kui see on meil tähtis teema, siis teemegi Eestis oma kaitsetööstuse ja teeme enda jaoks. Liikluslahendustega on samamoodi ja üleüldse start-up'idega, katsetame Eestis. See Põlva näide on hea, seda on väga palju käidud mujalt vaatamas.

Kas siis lõpuks tuleb teie ametiajal otsus, et teeme keskmise kiiruse kaamerad?

Ma ei tea, kas see on meie ministeeriumi otsus. Siin on mitu ministeeriumit, mis on sellega seotud, nii et eks see teema tuleb päevakorda võtta. Aga see ei ole ainult meie teema.

Aga seisate selle eest?

Ma ei ole selle peale mõelnud.

Praegu on küsitud ka mu käest, mis on siis minu üks-kaks-kolm teemat. Aga ma ütleks esimesena ikkagi, et esiteks on see Rail Balticu teema ja teiseks on see, et ma tahaks tegeleda nende teemadega, mis on tervele riigile tähtsad. Ma ei taha täna välja öelda, et vot see või too teema on täpselt minu rida. Näiteks senimaani ei ole palju tähelepanu saanud, aga jäätmereform, mis tuleb, seal on palju kiiremad lahendused vaja leida ja vastu võtta.

Põlvas toetatakse seda jäätmeseaduse muutmist?

Üldiselt küll jah. Eks see on suur pööre ja ma ise ka olen uurinud, kuidas seda kõige mõistlikumalt teha.

Kuna ma elan eramajas, siis on natuke teised lahendused, mis kortermajades ja kuidas oleks kõige optimaalsem. Ma arvan, et siin on mõistlik jätta ka KOV-idele osaliselt vabad käed ja vist jäetakse ka, kuidas siis tiheasustusalas korraldada niimoodi, et oleks kõige optimaalsem see korje ja vedu. Üks eesmärk on ka see, et vedajate ring suureneks. Täna on ikka väga vähe neid jäätmekorraldajaid- vedajad.

Tänaseks teie kolleeg Erkki Keldo ütles eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et tuleks nüüd hakata arutama Pärnu lennujaama müüki. Tartus lennujaam toimib, miks Pärnus ei toimi? Olete aru saanud? Tartust, ma saan aru, te ise ka lendate hea meelega.

Ja ma lendan Tartust päris tihti ja lennukid on mõned korrad ikka täiesti täis. Ja siis on olnud niimoodi 60–70 protsenti täis.

See on Tartu jaoks väga-väga vajalik samm olnud, see on tõesti hea. See ei ole niivõrd turistide jaoks, kuivõrd just ülikoolid, ettevõtjad, kes lendavad. Mina toetasin Tartust Helsingisse lendamist selle tõttu, et just kultuuripealinna raames saaks just kasvõi ajakirjanikud tulla mujalt või ka turiste. Aga ta on põhiliselt ikkagi kohaliku elu, kogu Lõuna-Eesti jaoks. Ja võib-olla siin vahe ongi Pärnu ka see, et kui Tartus on see ettevõtjate ja ülikoolide jaoks, siis Pärnus on lennujaam rohkem mõeldud turismi teenindamiseks. Kui see niimoodi käima ei ole läinud, siis tuleb analüüsida, mis siis saab?

Viime Pärnusse ülikooli, ettevõtjad?

No Pärnus on Tartu Ülikooli kolledž, aga sellest on vähe.

Mis siis saab?

Täna ma ei tea, mis saab. Nii et kui Erkki Keldo selle teema tõstis, siis ju me peame pead kokku panema.

Kiire liiklusküsimus veel. Täna on meil Tallinnas vist esimest või teist päeva väikesed punased minimopeedid. Nägin siinsamas all fuajees Tallinna abilinnapead Kristjan Järvanit ja tema väga tahab, et omavalitsusel oleks õigus piirata nende kergliikurite ja pisimopeedide arvu. Aga see eeldab seadusemuudatust, palus küsida, et kas võiks seadusemuudatus tulla?

Mul nende kergliikuritega on tunne, et kõige tähtsam teema on turvalisus, ehk kuidas see turvalisus muutub, kui neid on rohkem või vähem  ja kas nad sõidavad kiiremini või aeglasemalt. Aga see, et on vaja seadust muuta, see on minu jaoks uus info, eks tuleb siis seda rääkida. Kindlasti suhe nii Tallinna kui teiste suuremate linnadega, peab ministeeriumil tihe olema. Aga ma lähtuks sellest üldisest turvalisusest.

Mis teie kõige suurem Achilleuse kand saab olema, kus te saate selle kahe aasta jooksul niimoodi pihta, et piinlik on intervjuusid anda, räme jama on?

Ei tea. Seda, et piinlik intervjuusid anda, seda ei tea kunagi ette ja seda oodatavasti ei tule. Aga mis lähiminevik on näidanud, et kui näiteks varilaevastiku teema, kaablipurustajad või sellised teemad, mis tulevad ikkagi väga ootamatult ja mõjutavad kogu riiki, need on teemad, kus peab kiiresti reageerima, üksi ei tee midagi, jälle on see valdkondadeülene. Aga ma arvan, et Eesti riik on sellega hästi hakkama saanud ja eriti ka viimastel kordadel koos Soomega.

Ma ei tea, ma just lugesin Venemaa ja Ameerika Ühendriikide läbirääkimiste ümberkirjutust ameeriklaste poolt ja seal ameeriklased lubavad, et aitavad kindlustusmakseid vähendada ja kuidagi seda laevastikku Venemaal jälle jalule tõsta või pinnale tõsta.

No vot, uus info.

Ega muud, palju tööd on ees. Jõudu teile selleks! Aitäh, Kuldar Leis, et tulite.