Kui päike on kõrgel taevas, toodavad päikesepaneelid piisavalt, et katta maja elektritarbimine ja rohkemgi, aga kuna selliseid päikesepaneele on Eestis juba palju, on see nii igal pool ja börsil on elekter odav. Ehk võrku müüa väga mõtet pole.

"Mõned aastad tagasi oli elektrihind päevasel ajal väga kõrge. Siis ei olnud väga vahet, kas ülejääv või kogu toodetud elektrienergia kasutada oma majapidamises või müüa see võrku või talletada võrku," lausus päikesepaneelide paigaldaja Sigma Systemsi tegevjuht Kristjan Karming.

Päikesepaneele tasus rajada nii palju, kui nende jaoks ruumi ja raha jätkus. Enam pole ülejäävat elektrit nii kerge maha müüa ja arvestama peab sellega, palju on elektrit endal päriselt vaja.

"Kui me kõik kohapeal ära tarbime, siis on päikesepaneelid jätkuvalt tasuvad. Mõnes korteris on meil võrguteenuste hind juba 90 eurot megavatt-tunnist. Selle hinnaga on päikesepaneelid väga tasuvad," ütles Tallinna Tehnikaülikooli elektrivarustuse professor Argo Rosin.

Isegi kui elektrihind on nullilähedane või negatiivne, peab turult ostes ikka tasuma võrgutasu. Selle vältimiseks paigaldatud päiksepaneelivad võivad ära tasuda isegi viie või kuue aastaga. Äsja tasuvusaja arvutusi teinud professor Rosin tõdes, et see oli ka talle üllatav. Põhjuseks on see, et päikesepaneelide hind on paari aastaga langenud kaks korda.

"Nüüd, kui see on natuke kallim, siis venib selle võrra pikemaks proportsionaalselt. Võib ka minna 10 aasta kanti. Kui me tarbime ainult pool (elektrist) ära ja ülejäänud poole müüme võrku, siis vastavalt ka tasuvusajad pikenevad. See võib olla isegi 12 aastat ja halvimal ajal ei tasugi ära paneelid," lausus Rosin.

"Ei tea ühtegi klienti, kes oleks nõus 20-aastase tasuvusajaga ehk me sihime 10 aasta kanti või alla selle," märkis Karming.  

Päikesepaneelide on investeering nagu aktsiad, ütleb Rosin – iga investeeringu puhul tuleb arvestada riskiga. Kuid viimaste aastate kõikuvate elektrihindade näitel võivad päikesepaneelid majaomanikule pakkuda kindlust.

"See oli vist kaks aastat tagasi, kui ma sain ühe röögatu elektriarve. Siis maksis juulikuus (elekter) vist väga palju. Tuli tuhandeeurone elektriarve ja ma mõtlesin, mis asi see on. Aitab! Nüüd peab endal ka olema võimalus toota," meenutas majaomanik Ott Kaukver.

10-kilovatine päikesepark läks maksma umbes 7000 eurot, ütles Kaukver.

"Tasuvust ma näen juba praegu, kuidas elektriarve ja võrgulevi arve väheneb. Teiseks on see tunne, et sa toodad oma elektri ise. Salvestad ja toodad ja tarbid selle koha peal ise. Ma arvan, et see on väga roheline. Elektriauto puhul on see ka, et sõidad põhimõtteliselt tasuta. Nii et sul jäävad ka bensiiniarved ära," lausus Kaukver.

Kaukver loodab nii aastas kokku hoida neljakohalise summa, kuid ta tõdeb, et veel ei ole selge, mis aja peale see investeering ära tasub.

"Keegi me ei tea, mida börsielekter ja võrgutasude hinnad tulevikus teevad. Ma arvan,  (hinna)võit on enne suurem kui väiksem. Selgub seitsme kuni kümne aasta jooksul," ütles Kaukver.

Rosin ütles, et elektritarbimine võib mõne aastaga kasvada kahekordselt. Inimesed ostavad üha rohkem elektriautosid, õhksoojuspumpasid ja muid seadmeid, mis tarbivad rohkem elektrit.

"See paneb elektribörsi hoopis teise konteksti. See kahekordistumine toimub ju terves Euroopa Liidus. See mõjutab kõiki liikmesriike. Täna me räägime, justkui elektrit on üle hästi soojal päeval, võib-olla kahe-kolme päeva pärast me räägime vastupidi, et on puudu. See olukord on suhteliselt ennustamatu," lausus Rosin.

Tarbimise juhtimine annab säästu

Elektrit pole ka suvel alati üle, hommikul ja õhtul on see ikkagi kallis. Ehk kui keldrisse panna akud, nii nagu Kaukver on teinud, saaks sellest kasu lõigata, päeval akusid laadida ning õhtul ja hommikul see turule maha müüa, kuid see ei ole kuigi lihtne.

"Turuhinnad teevad päris palju nalju. Vanasti oleks saanud suhteliselt staatilise seadistusega, sest hinnagraafik oli suhteliselt stabiilne. Need ajad on läinud," märkis tarbimise juhtimise ettevõtte Markedroid asutaja Toomas Kärner.

Kui hakata akusid laadima liiga vara hommikul, võib juhtuda, et päeva peale saab aku juba täis ja kõik elekter, mida kohapeal ära ei tarbita, läheb raisku. Või kui päeval ei saa akud piisavalt täis, võib juhtuda, et õhtul peab kalli hinnaga turult elektrit juurde ostma. Juhtimistarkvara peab ennustama väga täpselt.

"Tarkvara peab teadma seda, kui palju päikest tuleb, kui palju on asukoha tootlus, kui palju on asukoha salvestusvõimsus. Mis on tema tavapärane tarbimine ja nii edasi ja edasi. Seda kõike peab tegema mitte lihtsalt turuhinna pealt, vaid ka konkreetse kliendi hinna pealt. Sest mängus on võrgutasud, aktsiisid, käibemaksud ja nii edasi. Müügihinnad on ühed, ostuhinnad on teised," rääkis Kärner.

Kaukveri maja puhul võib see tähendada 200 euro suurust säästu iga kuu, ütleb Kärner.

"Lihtsalt sellepärast, et sa teed asju õigetel aegadel ja ei tee valesid asju valedel aegadel," lisas ta.

Seega akude ja targa juhtimise abil tasub ka seni päikeseelektrit võrku müüa. Kogu selle varustuse juures on mõistlikum panna keskmisest rohkem päikesepaneele. Rosin ütleb, et üldiselt võiks eramajale sobida 2–7-megavatise võimsusega päikesepark. Kortermajale aga 25–50-kilovatine päikeseelektrijaam.

"Tuleb vaadata seda, kas konkreetse hoone puhul tarbimismuster langeb kokku päikeseelektrijaama tootlikkusega. Alati tasub investeerida, kui me selle peal teenime," ütles Rosin.

Pigem on oodata võrgutasude kasvu ehk isegi ilma akudeta võiks tulevikus päikesepaneelid olla tasuvad, lisas Rosin. Eriti suvilates ja mujal, kus suvel tarbitakse elektrit ka päeval. Mure on vaid selles, et kõigil ei pruugi isegi tasuva investeeringu puhul olla piisavalt raha, et algne kulu katta. Mida raskem on elektrituru tulevikku ennustada, mida täpsemalt on vaja oma tarbimist ja tootmist arvestada, seda raskem on ka investeeringuotsust teha.

"Võrreldes paari aasta taguse ajaga, kus inimene isegi ei saanud aru, mida ta tahab – ta teadis, et naaber pani ja tahtis ka – oleme täna situatsioonis, kus klient ise on juba palju eeltööd ära teinud, ta on põhimõttelised arvutused ise ära teinud. Ta on teadlik," lausus Karming.

Seega suvise toodangu najal päikesepaneelid on veel tasuvad, ei aita need lahendata talvist energianälga. Talvel ei sära Põhjala päike Eesti kohal piisavalt eredalt, et paneelid suurt üldse elektrit toodaks