Ministeerium soovib, et lõunaeesti keeled oleksid omas piirkonnas tunniplaanis
Haridusministeerium otsib võimalust muuta keeleseadust nii, et lõunaeesti keeled oleksid piirkonna koolides ametlikult tunniplaanis. Võru instituut on muudatuse nimel aastakümneid töötanud ning loodetakse, et seadusemuudatus toob ka väikekeelte õpetajaid juurde.
Praegu lubab keeleseadus koolis õppida vene, ukraina, heebrea või isegi gruusia keelt emakeelena, kui soovi on avaldanud vähemalt kümme õpilast. Lõunaeesti keeltele on huvilisi isegi rohkem, ent seaduslik õigus puudub.
Haridusminister Kristina Kallas peab mõistlikuks anda lõunaeesti keeltele haridusvaldkonnas õiguslik staatus.
"Nii nagu ka vene keele või ukraina keelega on, et 1.-6. klassini on seda võimalik õppida täiendavalt, selle vaba tunni sees, mis on olemas kaks tundi koduse keele või emakeele õppena. Ja 6. klassist tekib ka võimalus seda asendada B-võõrkeelena. Aga me praegu alles neid arutelusid tegelikult peame," lausus Kallas.
Võru instituut on vastavaid ettevalmistusi teinud 30 aastat. Võimaliku keelestaatuse järel peavad järgnema ka sisulised tegevused, et keelt edasi arendada.
"Keel peaks siis päriselt jõudma lasteaedadesse ja koolidesse ning kõik Võrumaa ja Setumaa lapsed peavad oma keelt õppida saama. Praegu saab seda väga väike osa. Viis protsenti Vana-Võrumaa koolilastest ja kümme protsenti lasteaialastest saab mingisugustki keeleõpet, aga kõik peaksid saama," ütles Tartu Ülikooli lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva.
Võru Kreutzwaldi koolis õpetatakse võru keelt ja kultuuri põimituna teistes õppeainetes. Direktori Taavi Karu sõnul oleks keelestaatuse korral mõistlik jätkata samamoodi.
"Kui meil on eraldi matemaatikatund, siis mõeldakse, et selle aine õpetab eraldi selgeks matemaatikaõpetaja. Kui meil on eraldi võru keele tund, siis võib-olla arvatakse, et võru keele peab keeleõpetaja selgeks õpetama. Samas kui eraldi tundi ei ole ja keel on kõikjale põimitud, siis on see kõigi vastutada. Ma arvan, et nii on tõhusam," lausus Taavi Karu.
Endiselt jääb puudu õpetajatest. Nii haridusminister kui ka võru keeleteadlane Sulev Iva usuvad, et õiguslik staatus tooks ressurssi juurde.
"Veel suurem puudus on võru, setu ja kõige rohkem mulgi keele õpetajatest. Samas üks asi on keeletunnistus, mis suurendaks õpetajate täiendkoolitusi, et siis tuleks juurde lõunaeesti keelte õpetajaid," ütles Iva.
Toimetaja: Marko Tooming