"Nad ei vähenda oluliselt relvajõudude arvukust [pärast sõda]. Absoluutselt mitte, sellel on täiesti loogilised seletused. Esiteks on neil oma strateegia kohaselt sellise suurusega väge vaja," ütles luurejuht usutluses, mida vahendas väljaanne LIGA.net.

Budanovi sõnul kulub 50 protsenti Vene relvajõudude eelarvest erinevatele maksetele, mis tehakse sõjaväelastele: lisatasud; ühekordsed maksed lepingu sõlmimise eest; lõpparve, kui sõdur suutis lepingu lõpuni ellu jääda; haavatasaamise eest makstav kompensatsioon; maksed surmajuhtumite eest jne.

Teine osa kuludest läheb laskemoona ostmiseks, kolmas kulub aga varustuse remondiks ja hoolduseks, selgitas Ukraina relvajõudude luure peadirektoraadi juht.

"Kui sõda lõpeb, lõpevad kõik need maksed, probleemid kaovad ja vabaneb tohutu eelarve. Seega [Vene armee] vähendamist ei toimu," rõhutas ta.

Väljaanne LIGA.net meenutas ka Ukraina sõjaväeluure 23. märtsi teadet, et Venemaa võimud jätkavad oma kodanike meelitamist sõtta Ukraina vastu, suurendades selleks oluliselt rahalisi makseid esimese lepingu sõlmimise eest.

ERR kirjutas 1. aprillil, et Vene võimud värbavad tänavukevadise kutsega armeesse 160 000 kutsealust, mis on viimaste aastate rekord.

LIGA.net kirjutas 3. aprillil, et Venemaa plaanib selle aasta jooksul suurendada oma relvajõude umbes 150 000 mehe võrra, mis on ligikaudu kümme diviisi.

Eesti välisluureamet (VLA) kirjutas oma tänavuses aastaraportis, et Venemaa relvajõud saavutasid juba 2022. aasta sügisel läbiviidud osalise mobilisatsiooniga Ukraina sõja eelse isikkoosseisu taseme (600 000 – 700 000 sõjaväelast) ning pärast seda on jätkanud paralleelselt nii sõjapidamiseks vajalike jõudude lahinguvõime taastamist kui ka sõjaväereformiga deklareeritud uute üksuste moodustamist lepinguliste sõjaväelaste värbamise teel. 2026. aastaks on Kreml seadnud eesmärgiks jõuda 1,5 miljoni sõjaväelaseni, teatas VLA.