"Eesti otsese sõjalise ründamise oht on ka 2025. aastal ebatõenäoline, kuid Venemaa poliitika meie suhtes püsib vaenulik ja vastandumine lääneriikidele jätkub. Hoolimata tohututest kaotustest Vene relvajõud kasvavad, sõjast saadakse õpituvastusi, hoogsalt arendatakse muuhulgas droonitehnoloogiat," kirjutas välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin aastaraamatu sissejuhatuses.

VLA tõi oma aastaülevaates välja, et Venemaa liigub edasi ressursside mobiliseerimise ja massiarmee taasloomisega, et jätkata sõda Ukrainas ning valmistuda võimalikuks konfliktiks NATO-ga, kusjuures massiarmee loomise tempo määravad sõja kestus ja tulemus.

Samas rõhutas amet, et Venemaa jätkab 2025. aastal väga tõenäoliselt täiendavate uute diviiside ning lahingutoetus- ja teenindustoetusüksuste moodustamist Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonnas. Neist esimene asub otse Eesti idapiiri taga.

"Kui sõda Ukrainas lõpeb Venemaa jaoks soodsatel tingimustel või sõjategevus külmutatakse, siis on peaaegu kindel, et Eesti piiridel saab olema alaliselt rohkem Venemaa relvajõudude üksusi kui enne 24. veebruari 2022 (kui algas täiemahuline sõda Ukrainas - toim.)," tõdes välisluureamet.

VLA meenutas, et Venemaa relvajõud saavutasid juba 2022. aasta sügisel läbiviidud osalise mobilisatsiooniga Ukraina sõja eelse isikkoosseisu taseme (600 000 – 700 000 sõjaväelast) ning pärast seda on jätkanud paralleelselt nii sõjapidamiseks vajalike jõudude lahinguvõime taastamist kui ka sõjaväereformiga deklareeritud uute üksuste moodustamist lepinguliste sõjaväelaste värbamise teel. 2026. aastaks on Kreml seadnud eesmärgiks jõuda 1,5 miljoni sõjaväelaseni.

Venemaa suutlikkuse näitena lahingukaotuste korvamise kõrval veel ka täiendavaid jõude mobiliseerida, kirjeldas VLA seda, kuidas Vene armee on formeerinud Leningradi sõjaväeringkonnas 44. armeekorpuse allüksusi: "Selle peamised osised moodustati seitsme-kaheksa kuu jooksul 2023. aasta sügisel ja 2024. aasta kevadel peamiselt relvajõududesse värvatud uute lepinguliste sõjaväelaste baasil. Värskelt moodustatud armeekorpuse manööverüksused, 72. motolaskurdiviis ja 128. motolaskurbrigaad, said tuleristsed 2024. aasta mais Harkivi oblastis, kus nad ründasid Ukraina vägesid. Nende väljaõppeperiood oli Venemaa praegusele sõjapidamise viisile kohaselt lühike ning keskendus üksikvõitlejale ja väikeüksustele (jagu, rühm, rood)."

Aastaraamatu koostajad märkisid, 44. armeekorpuse allüksuste formeerimine 2024. aastal kinnitab, et Kreml mitte ainult ei tee plaane, vaid suudab ka päriselt uusi üksusi ellu kutsuda.

"Lähima kahe aasta perspektiivis täiendavate ressursside mobiliseerimine poliitilise tahte puudumise taha tõenäoliselt ei jää. Kuivõrd jätkusuutlik on uute väekoondiste moodustamine ja alahoidmine kolme kuni viie aasta perspektiivis, on iseküsimus. Seda me ei tea ja see sõltub paljuski Venemaa-Ukraina sõja kestusest, tulevikust, Venemaa majanduse käekäigust ning lääneriikide meelekindlusest sanktsioonidega jätkata," tõdes VLA.

"Kreml on valinud pikaajalise vastasseisu tee ning otsustanud jätkata täiendavate ühiskondlike ressursside mobiliseerimist nii relvajõudude taastamiseks kui ka sõjaväereformi eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui Venemaal õnnestub jätkata sõjaväereformiga planeeritud väekoondiste moodustamist, siis seisavad Eesti ja NATO lähiaastatel silmitsi pikaajalist sõjalist ohtu kujutava Venemaa väehoiakuga," võttis välisluureamet teema kokku.

Venemaa ohutaju Balti piirkonna suhtes on kasvanud

Välisluureamet tõdes oma aastaraamatus, et Eesti ja Venemaa suhted on madalseisus ning pole näha, et need lähiaastatel paraneksid. Samas on kasvanud Venemaa ohutaju Balti piirkonna suhtes.

"Venemaa käsitleb Eestit vaenuliku riigina – muuhulgas seetõttu, et oleme alati toetanud ja toetame ka edaspidi demokraatlikku Ukrainat ning ukrainlaste läänesuunalist integratsiooni –, kelle vastu võib osutuda vajalikuks kasutada heidutavaid meetmeid," hoiatas VLA.

Ameti hinnangul ei ole Venemaa eesmärkides ja tegevuses Balti riikide suhtes otseselt uut lähenemist, kuid kasvanud on Venemaa ohutaju regiooni arengute suhtes, mille on tinginud Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga ja sellega kaasnenud Vene strateegilise positsiooni nõrgenemine Läänemerel.

Venemaa peab potentsiaalseteks riskideks Kaliningradi ühendusteede blokeerimist ja Soome lahe sulgemist laevaliiklusele, mis nõuavad nii ennetavat tegevust kui ka potentsiaalsete vastumeetmete väljatöötamist. Venemaale on majanduslikult väga oluline vältida igasuguseid mereliikluse piiranguid Läänemerel, sest Läänemere sadamate osakaal Venemaa toornafta ekspordis oli 2024. aastal 32 protsenti ja naftatoodete ekspordis 58 protsenti, selgitas VLA.

Küll aga pole Venemaa poliitiliste vastusammude tööriistakast võrreldes Ukraina täiemahulise sõja eelse ajaga kardinaalselt muutunud, sest läbivaks jooneks on jätkuvalt venekeelse elanikkonna mõjutamine enda huvides ning katsed ühiskonnas eraldumist ja lõhesid suurendada.

"Võimaliku heidutusvahendina on Venemaa Balti riikide vastases arsenalis püsivalt migratsioonirelva kasutamine piiridel, ent ka hirmutamine ja sabotaaž. Samas, efektiivseid vahendeid Eesti survestamiseks majandussuhete kaudu Venemaal enam järele jäänud ei ole," rõhutas välisluureamet.

VLA tõi ka eraldi välja, et Venemaa mõjutustegevuse tänini toimivad instrumendid Balti riikides on Venemaa juhtkonna ja eriteenistuste suuniseid täitva Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) kohalikud harukirikud. "Surve avaldamiseks Balti riikidele levitab Venemaa juba praegu ja nähtavas tulevikus ajaloovõltsinguid ning rahvusvahelisi laimukampaaniaid õigeusklike tagakiusamisest ning püüab õigeusu ja traditsiooniliste väärtuste kaitsmise ettekäändel konsolideerida Vene propagandat levitavaid mõjuisikuid," kirjeldas amet.

Loe välisluureameti aastaraamatut täismahus: