Avalikus sektoris on aina rohkem kõlamas neid hääli, mis kutsuvad valitsust üles järgmisel aastal palkasid tõstma. Nii näiteks andis märtsi lõpus haridustöötajate liit haridusministeeriumile teada, et järgmisel aastal oodatakse 10-11- protsendist palgatõusu täiskoormusega töötavale õpetajale.

Politsei- ja piirivalveameti juht Egert Belitšev rääkis reedel, et nemad sihivad oma ootustes 1,2 kordset Eesti keskmist palka. Päästjad loodavad kätte saada aga vähemalt Eesti keskmise töötasu, ütles päästeameti juht Margo Klaos.

Praegu jääb politseinike palk Eesti keskmisest maha juba rohkem kui 200 euroga, viimati tõusid politseinikel ja päästjatel palgad aga kaks aastat tagasi.

Vastne siseminister Igor Taro ütles, et tema arvates peaksid politseinike ja päästjate palgad järgmisel aastal tõusma ning põhiküsimus on pigem, et kui palju.

"Mida saab kindlasti öelda, et me oleme teadvustanud seda vajadust. Eriti seetõttu, et viimasest palgatõusust on möödunud parajalt nii palju aega, et kogu inflatsioon on ära kaotanud selle palgatõusu mõju, mida sooviti saavutada. Nüüd me oleme järgmise probleemi ees, kus elukallidus on eest ära läinud. Meil on seal väga tõsised väljakutsed seoses sellega, et kui me näiteks paneme kaitsevaldkonda kõvasti raha juurde ja seal hakatakse inimesi rohkem värbama, siis me konkureerime tegelikult samade inimeste nimel. Me ei saa lubada, et sisejulgeolekust ja -turvalisusest meil inimesed teise valdkonda ära voolavad ja meil tekivad olulised lüngad," rääkis Taro.

Taro ütles, et sektori vajadus on talle detailselt teada, kuid nüüd on ees keerulised eelarve läbirääkimised.

Niisamuti nagu ootavad palgatõusu politseinikud ja päästjad, ei ole alates 2023. aastast tõstetud ka kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka.

Kultuuriminister Heidy Purga (RE) ei öelnud esmaspäeval otseselt, kuivõrd tõenäoline on, et kultuuritöötajate miinimumpalk järgmisel aastal tõuseb.

"Praegu käivad koalitsiooni läbirääkimised. Palgaküsimus on üks teemadest, mida teiste hulgas me arutame," ütles Purga.