USA president Donalt Trump ütles, et kõnelused hõlmavad otseseid läbirääkimisi USA ja Iraani kõrgete ametnike vahel, samas kui Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Omaanis toimuvad kaudsed kõnelused, märkis väljaanne The Wall Street Journal (WSJ).

Läbirääkimistel pannakse proovile Trumpi suutlikkus ohjeldada Iraani tuumaprogrammi, mis on toonud Teherani tuumarelva omamisele lähemale kui kunagi varem, ja parandada varasemat kokkulepet, mille ta oma esimesel ametiajal katkestas.

Analüütikute sõnul on Iraani jaoks väljakutse veenda Trumpi sanktsioone leevendama ja ära hoida sõjaline konflikti USA ja võimalik, et ka Iisraeliga, säilitades samal ajal oma tuuma-arenduse põhielemendid.

Kuigi Trump on rõhutanud oma lootust diplomaatilisele lahendusele, on ta ähvardanud ka Iraani vastu sõjalisi meetmeid kasutada, kui kokkuleppele ei jõuta.

Läbirääkimised kujutavad endast seega suurt uut välispoliitilist väljakutset USA administratsioonile, mis juba püüab lõpetada Venemaa sõda Ukrainas, korraldab õhulööke Iraani toetatud huthi võitlejate vastu Jeemenis ja tegeleb Gaza konflikti rahustamisega.

Trump avalikustas kavandatavad kõnelused esmaspäeval pärast Valges Majas toimunud kohtumist Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

"Ma arvan, et kõik nõustuvad sellega, et kokkuleppe sõlmimine oleks ilmselgete asjade tegemisele eelistatavam," ütles Trump, viidates ilmselt võimalikule sõjalisele rünnakule Iraani vastu. "Nii et me vaatame, kas saame seda vältida, kuid see on muutumas väga ohtlikuks territooriumiks ja loodetavasti on need kõnelused edukad," lisas ta.

Iraani välisminister Araghchi ütles ühismeediakanalis X tehtud postituses kõnelustest teatades: "See on nii võimalus kui ka proovikivi. Pall on Ameerika väljakul."

Kui USA ja Iraan alustavad tõesti silmast silma kõnelusi, oleksid need esimesed riikidevahelised otsesed tuumakõnelused pärast seda, kui USA endine president Barack Obama jõudis 2015. aastal Iraaniga tuumaleppele, millest Trump oma esimesel ametiajal taganes. Iraani ametnikud kordasid esmaspäeval enne Trumpi väljaütlemisi, et nad on praegu nõus vaid kaudsete kõnelustega, vahendas WSJ.

Trumpi ametnikud väidavad, et kavatsevad pidada otseläbirääkimisi, et vältida pikaajalisi ja võimalik, et ebaselgeid kõnelusi, nagu näiteks president Joe Bideni administratsiooni alguses ebaõnnestunud jõupingutused, mille eesmärk oli taaselustada tühistatud tuumalepe, millest Trump loobus. Iraan keeldus toona otseläbirääkimistest. Paljud kaasatud diplomaadid ütlesid, et selline lähenemine muutis kõnelused aeglasemaks ja raskemaks.

Trump rõhutas esmaspäeval, et soovib otsekõnelusi Teheraniga.

Araghchi ütles aga juba pühapäeval, et otsesed kõnelused USA-ga oleksid mõttetud, arvestades USA hiljutisi ähvardusi Iraani vastu.

Iraan kinnitab, et tema tuumaarendus toimub rahumeelsetel eesmärkidel, nagu see on lubatud rahvusvahelise õigusega, ja et tal ei ole kavatsust tuumarelva ehitada.

Samas on Iraani kõrgelt rikastatud tuumamaterjali tootmine märkimisväärselt kasvanud. Lääne hinnangute kohaselt kuluks vaid nädal või kaks, et Teheran omandaks tuumarelva jaoks piisavalt relvakõlblikku lõhustuvat materjali, kuid vähemalt mitu kuud, et ta saaks tegeliku tuumaseadme kokku panna, kui ta otsustab relva luua.

Trumpi administratsiooni nõudmised lähevad palju kaugemale 2015. aasta tuumakokkuleppest, mille saavutas Obama administratsioon ja mille alusel Iraan tagas endale õiguse rikastada uraani rahumeelse tuumaprogrammi jaoks. See kokkulepe peatas seniks, kuni USA sellest loobus, enamiku Teherani suhtes kohaldatud rahvusvahelistest sanktsioonidest vastutasuks Iraani tuumaprogrammi rangete, kuid ajutiste piirangute eest.

USA riikliku julgeoleku nõunik Michael Waltz on öelnud, et uues lepingus ei tohiks Teheranile jääda rikastamisvõimalust, tuumarelva tootmise võimet ega strateegilisi ballistilisi rakette, märkis WSJ.

Iraan on juba tootnud piisavalt kõrgelt rikastatud uraani enam kui poole tosina tuumarelva jaoks ja uus leping peaks vähendama tema materjalivarusid. USA peaks tegelema ka probleemiga, mida 2015. aastal ei peetud nii akuutseks: Iraani suhteliselt kiire võime ehitada endale tuumarelv.

See võib kaasa tuua väga karmi kontrollirežiimi, sealhulgas Iraani sõjaväeobjektide kontrollimise, millele Teheran on varem vastu seisnud. USA luureagentuurid teatasid märtsis kongressile, et Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ei andnud relva ehitamiseks luba, kuigi surve talle on ilmselt kasvanud.

Kokkulepe peaks käsitlema ka Iraani nõudmist, et Washington ei taganeks uuest kokkuleppest, nagu ta varem tegi.

Iraan alustab kõnelusi suurema surve all, kui see on olnud paljude aastakümnete jooksul. Riik on hädas nõrga majandusega, sealhulgas kõrge inflatsiooniga. Samal ajal on Iraani võimsaimaid liitlasi regioonis, islamistlik relvarühmitus Hezbollah, Iisraeli löökide tõttu tugevalt nõrgestatud, mis on võtnud temalt kõige võimsama heidutuse Iisraeli rünnaku vastu.