Kui leping kinnitatakse, oleks see seni kõige olulisem diplomaatiline läbimurre kolm kuud kestnud sõja lõpetamiseks, milles on hukkunud tuhandeid inimesi ja mis on järsult tõstnud energiahindu nii USA-s kui Euroopas.

Iraani meedia teatel ütles välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baghaei, et suur osa läbiräägitavast tekstist on viimistletud, kuid Iraan ei tee oma punaste joonte osas järeleandmisi.

"Me pole selles küsimuses lõplikule järeldusele jõudnud," ütles ta. "See on väga oluline küsimus, mida asjaomased otsustusorganid praegu läbi vaatavad."

Trump ütles samal ajal Valges Majas ajakirjanikele: "Me just saavutasime Iraaniga sõjas suurepärase kokkuleppe."

"Väin avatakse ametlikult niipea, kui me sellele alla kirjutame, mis võib juhtuda varsti, väga varsti, võib-olla nädalavahetusel Euroopas," rääkis Trump, lisades, et Ameerika Ühendriikide nimel võib lepingule alla kirjutada asepresident J. D. Vance.

Küsimusele, kas Iraani kõrgeim juht ajatolla Mojtaba Khamenei kiitis lepingu heaks, vastas Trump: "Ma saan aru, et vastus on jah."

Trumpi teadaanne tuli pärast seda, kui ta tühistas kavandatud sõjalised rünnakud Iraani vastu, viidates edusammudele läbirääkimistel. Selle uudise peale tõusid USA aktsiahinnad ja langesid naftahinnad.

Alates märtsi keskpaigast on Trump korduvalt väitnud, et kokkulepe Iraaniga sõja lõpetamiseks on lähedal. Pooled on sel nädalal korduvalt vastastikku rünnakuid korraldanud, mis on seadnud aprillis välja kuulutatud relvarahu kahtluse alla.

"See on väga tugev vastastikuse mõistmise memorandum, mis on pisut kontseptuaalne," ütles Trump neljapäeval ajakirjanikele.

Trump on korduvalt rõhutanud, et iga rahuleping peab tagama, et Iraan ei saaks tuumarelva arendada.

Iraan aga eitab, et püüab tuumarelva omandada.

Iraani nõudmiste hulka kuuluvad rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamine, miljardite dollarite väärtuses külmutatud varade vabastamine ja tema õiguse tunnustamine kontrollid Hormuzi väina.

Trump oli neljapäeval varem öelnud, et Ühendriigid teevad veel samal õhtul Iraanile uue rünnaku ja tahavad lõpuks vallutada Iraani naftataristu keskuse, Khargi saare.

Konflikt on Valgele Majale muutunud poliitiliseks peavaluks, kusjuures küsitlused näitavad Trumpi toetuse langust valijate viha tõttu kõrgete bensiinihindade pärast. Mõned vabariiklased on avalikult mures, et sõja ebapopulaarsus võib neile novembris toimuvatel vahevalimistel maksta enamuse kongressis.

Kuid Trumpi poliitiliste kaalutluste hulka kuulub ka Iraani-vastaste jõudude rahulolu tagamine tema Vabariiklikus Parteis ja vajadus tagada, et igasugune kokkulepe välistaks Teherani võimaluse omandada tuumarelv.

Samuti on ülioluline teiste Lähis-Ida suurriikide reaktsioon. Trump ütles sotsiaalmeedias, et kokkuleppe on heaks kiitnud sellised riigid nagu Iisrael, Saudi Araabia, Katar ja Araabia Ühendemiraadid.

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kantselei teatas pärast Iisraeli juhi ja Trumpi vestlust avalduses, et Iisrael ei ole Iraaniga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi osapool. Netanyahu avaldas tänu Trumpi pühendumusele kokkuleppe saavutamisele, mis hõlmab rikastatud tuumamaterjali eemaldamist, rikastamise infrastruktuuri lammutamist, raketitoodangu piiramist ja piirkondlike vahendajate toetamise lõpetamist, selgub Iisraeli valitsuse teadaandest.

Teheran on nõudnud Iisraeli rünnakute lõpetamist Liibanonis, kus paralleelselt on jätkunud võitlus Iisraeli ja Iraani toetatud Hezbollahi võitlejate vahel.