CNN-i teatel põhinevad luureandmed Iisraeli kõrgemate ametnike avalikel ja eraviisilistel sõnavõttudel, samuti Iisraeli sidekanalite pealtkuulamisel saadud infol ja Iisraeli sõjaväe liikumise vaatlustel, mis võivad viidata peatsele rünnakule. CNN viitas kahele allikale, kes ütlesid, et USA poolt täheldatud sõjaliste ettevalmistuste hulgas oli õhumoona liigutamine ja õhuväe õppus.

Uudistekanali sõnul pole siiski selge, kas Iisraeli juhid on teinud lõpliku otsuse ja samuti olevat USA valitsuses lahkarvamus selle üle, kas nad otsustavad rünnata.

Üks luureandmeid näinud allikas ütles CNN-ile, et Iisraeli rünnaku tõenäosus Iraani tuumarajatisele "on viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud". Tema sõnul oleks rünnaku tõenäosus suurem, kui USA jõuaks Iraaniga sellisele kokkuleppele, millega Teheran ei peaks loobuma kogu oma valduses olevast uraanist, lisas ta.

President Donald Trumpi administratsioon on pidanud Iraaniga läbirääkimisi, mille eesmärk on saavutada diplomaatiline kokkulepe Iraani tuumaprogrammi piiramise üle.

USA ametnike sõnul oleks selline rünnak häbematu väljakutse Trumpile. See võib ka esile kutsuda laiema piirkondliku konflikti Lähis-Idas – midagi, mida USA on püüdnud vältida alates Gaza sõjast, mis on alates 2023. aastast regioonis pingeid suurendanud.  

Kuid needsamad märgid võivad viidata ka lihtsalt Iisraeli katsetele avaldada Iraanile survet oma tuumaprogrammi põhiprintsiipide hülgamiseks, andes märku tagajärgedest, kui nad seda ei tee, tõdes CNN ja lisas, et see näitab, kui keerukas on Valgel Majal sellises olukorras manööverdada.

Trump on avalikult ähvardanud Iraani sõjalise tegevusega, kui tema administratsiooni püüdlused pidada läbirääkimisi uue tuumalepingu üle, mis piiraks või likvideeriks Teherani tuumaprogrammi, ebaõnnestuvad.

Trump seadis piirangu ka sellele, kui kaua USA diplomaatilises tegevuses osaleb, öeldes märtsi keskel Iraani kõrgeimale juhile ajatolla Ali Khameneile saadetud kirjas, et ootab pingutustele tulemust 60 päeva jooksul. Selle kirja kättetoimetamisest on nüüdseks möödas üle 60 päeva ja esimese läbirääkimiste vooru algusest 38 päeva.

Üks kõrge lääne diplomaat, kes kohtus USA presidendiga mai alguses, ütles, et Trump lubas anda neile läbirääkimistele edu saavutamiseks veel vaid mõne nädala, enne kui asub sõjaliste rünnakute juurde. Praegu hoiab Valge Maja siiski kinni diplomaatiast, märkis CNN.

Selline olukord on pannud Iisraeli alasi ja haamri vahele, ütles endine kõrge luureametnik Jonathan Panikoff, kes on spetsialiseerunud sellele piirkonnale. Peaminister Benjamin Netanyahu on surve all, et ära hoida USA ja Iraani vahelise kokkuleppe sõlmimine, mida Iisrael ei pea rahuldavaks, aga samas peab ta ka ära hoidma kaugenemise Trumpist – kellel on juba niigi Iisraeli peaministriga erimeelsusi piirkonna peamistes julgeolekuküsimustes.

"Lõppkokkuvõttes sõltub Iisraeli otsustusprotsess USA poliitilistest otsustustest ja tegudest ning sellest, milliseid kokkuleppeid president Trump Iraaniga sõlmib või ei sõlmi," ütles Panikoff, kes lisas, et ta ei usu, et Netanyahu oleks valmis riskima USA suhete täieliku purunemisega, käivitades rünnaku ilma USA vähemalt vaikimisi antud heakskiiduta.

Samas rõhutas CNN, et pärast seda, kui Iisrael pommitas oktoobris Iraani raketitootmisrajatisi ja õhutõrjet, on Iraani sõjaline positsioon aastakümnete nõrgimas seisus, millele lisanduvad sanktsioonide ja Iisraeli võimsaimate piirkondlike käsilaste hävitamise tõttu nõrgenenud majandus. USA ametnike sõnul näeb Iisrael just selles oma võimalust.

Üks USA kõrge ametnik ütles CNN-ile, et USA suurendab luureandmete kogumist, et olla valmis abistama, kui Iisraeli juhid otsustavad rünnata. Kuid Trumpi administratsiooni mõtteviisiga tuttav allikas ütles CNN-ile, et USA ei aita Iisraelil praegu tõenäoliselt Iraani tuumaobjektide ründamisel, välja arvatud Teherani poolt toimuv suurem provokatsioon.

Iisraelil ei ole võimekust Iraani tuumaprogrammi hävitada ilma Ameerika abita, sealhulgas õhust tankimise ja sügaval maa all asuvate rajatiste purustamiseks vajalike pommideta – vajadus, mis kajastub ka varasemates USA luurearuannetes, väidab asjaga kursis olev allikas.

Iisraeli allikas ütles CNN-ile, et Iisrael oleks valmis iseseisvalt sõjalisi meetmeid võtma, kui USA peaks Iraaniga läbirääkimisi pidama "halva tehingu" üle, mida Iisrael ei saa aktsepteerida.

"Ma arvan, et tõenäolisemalt üritavad nad rünnaku abil tehingut nurjata, kui nad arvavad, et Trump lepib "halva tehinguga"," ütles teine ​​USA luurega tuttav isik. "Iisraellased pole häbenenud meile sellest nii avalikult kui ka eraviisiliselt märku andmast."

CNN on varem teatanud, et veebruaris avaldatud USA luurehinnangus pakuti välja, et Iisrael võiks Iraani halvenenud õhutõrjevõime ärakasutamiseks rakendada kas sõjalennukeid või pikamaarakette. Kuid samas hinnangus kirjeldati ka seda, kuidas sellised rünnakud lükkaksid Iraani tuumaprogrammi tagasi vaid minimaalselt ega oleks imerohi.

"See on Netanyahu jaoks tõeline väljakutse," ütles Panikoff.

Praegu on USA läbirääkimised Iraaniga takerdunud nõudmisse, et Teheran ei rikastaks uraani, mis on protsess, mis võimaldab relvastamist, kuid on vajalik ka tsiviilotstarbeliseks tuumaenergia tootmiseks.

USA delegatsiooni juhtiv erisaadik Steve Witkoff ütles nädalavahetusel ABC Newsile, et Washington "ei saa lepingu alusel lubada isegi üheprotsendilist rikastamisvõimekust". "Oleme esitanud iraanlastele ettepaneku, mis meie arvates käsitleb seda osa neid arvestades," lisas ta.

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles teisipäeval, enne CNN-i loo ilmumist, et USA nõudmised Teheranile uraani rikastamise lõpetamiseks on "ülemäärased ja ennekuulmatud" ning väljendades kahtlust, kas uue tuumalepingu läbirääkimised õnnestuvad.

Iraan kinnitab, et tal on õigus rikastada ÜRO tuumarelva leviku tõkestamise lepingu alusel ja ütleb, et ta ei loobu sellest õigusest mingil juhul.