Oma äripartnerid Sillamäe sadamast välja ostnud Tiit Vähi: hea idee kadus
Aastakümneid koos Gleb Katkovi ja Jevgeni Maloviga äri ajanud Tiit Vähi ostis oma äripartnerite osakud Sillamäe sadamast välja. Nüüdsest on Vähi sadama ainuomanik.
Mis hinnaga Vähi sadama ostis, ta ei avalda, tuues põhjenduseks, et tegu ei ole börsiettevõttega.
Gleb Katkovi isa Andrei Katkovi ja Jevgeni Maloviga hakkas Tiit Vähi sadamaäri ajama aastal 2003. Plaan oli toona teha ida-lääne kaubaveosadam, kus ühelt poolt ulatuvad raudtee võimalused Uuralite taha ja teiseks laeva võimalused Euroopa Liitu, Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Põhja-Ameerikasse jpm.
"Ausalt öeldes seda äriplaani viisime ellu väga edukalt. Meid ei toetanud ükski riik. Me põhimõtteliselt ehitasime laenurahadest, aga siis tuli sõda ja see transiidisadama idee vähenes. Üldiselt praegu on transiidimaht vähenenud umbes viis-kuus korda. Suurepärane idee kadus ja tuli mõelda, kuidas edasi," ütles Tiit Vähi ERR-ile.
Kuna Katkov ja Malov ei soovinud Sillamäe sadama ettevõtteid ära osta, siis otsustas Vähi ise ostu sooritada.
"Rääkisime hinna läbi ja nüüd olemegi Sillamäe sadama ainuomanikud."
Sajaprotsendiline osanik on Silmet Grupp, mis tähendab Tiit Vähi ja tema perekonna investeerimisettevõtet.

Oma endiseid äripartnereid meenutas Vähi ainult hea sõnaga.
"Tublid mehed! 22 aastat töötasime koos ja mingisuguseid lahkhelisid ei olnud. Ka praegu oleme sõbralikes suhetes edasi, olgugi, et me ostsime nad ärist välja."
Kapitali suhe Vähi ning Katkovi ja Malovi vahel oli 50-50.
"Meie olime 50 protsendi omanik ja Katkov-Malovi Eestis registreeritud aktsiaseltsid omasid kumbki 25 protsenti. Nüüd me siis ostsime Andrei Katkovi, praegu küll tema poja Glebi, ja Jevgeni Malovi osad ära."
2024. aasta majandustulemusi kirjeldas Vähi ootuspärasena, kuna mahtude langemine tähendab ka tulu langemist.
"Oleme teinud seda, mida me oleme saanud teha. Inimeste arvu on vähendatud sadama ettevõtetes. Ma kujutan ette, et kolm korda ei ole investeeritud, ei ole kedagi toetatud. Ainult kokkuhoiurežiim ja me oleme suutnud ots otsaga kokku tulla ja nina vee peal hoida. See ongi see majandustulemus," sõnas Vähi.
Ärimees tõdes, et Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu on põhjus, miks Sillamäe sadama majandustulemused on oluliselt langenud.
"Sõda mõjus meile otse ja väga tugevalt. 2021. aasta oli väga hea aasta, 2022 langesid tulemused seoses sõja algusega ja sanktsioonidega. 2023. aastal langes edasi veel natuke ja 2024 oleme me tänu kokkuhoiule ja koondamistele elus," tunnistas Vähi.
Vähi ei näe ka lähiajal transiidiveo paranemist ning loodab, et peagi lõppeb sõda, mis sadamale tagasilöögi andis.
"Loodame, et mingil määral taastub transiidivedu. Kui ei taastu, siis tuleb selle piskuga läbi ajada. Lisaks sellele on meil mitusada hektarit vaba maad ja pakume arendusprojektide jaoks sadama territooriumit. Ise me praegu arendada ei saa, sest ainult laenurahaga on väga suur risk. Omal praegu sellist põhirahavoogu, mille arvel ka teisi äriprojekte arendada, ei ole," tõdes Vähi.

Kunagi oli Vähil plaan luua päikese- ja tuuleparke, aga kuna kaitseministeeriumist luba ei saadud, pandi projektid riiulile oma aega ootama. Ka praegu neid ideid Vähi ellu viia ei saa, kuna puuduvad vastavad vahendid.
Vähi aga ootab igasuguseid arendusprojekte Sillamäe sadamasse, kuna sealne infrastruktuur on tema sõnul suurepärane.
"Kõigepealt, meil on 700 hektarit maad. Meil on nii jõevesi kui ka merevesi saadaval. Meil on omal energiatootmine, nii soojus kui elekter. Meil on sadama territooriumil raudteed, kaks raudteejaama, kokku 18 jaama teed, millest igaüks on pikkusega kuskil poolteist kilomeetrit. Meil on maanteed, meil on väga hästi. Võib-olla Eestis üks paremini varustatud infrastruktuur sadama territooriumil," sõnas Vähi uhkelt.

Ärimehel on aga oma suurprojektist kahju, kuna ta ei soovinud arendada ainult sadamat, vaid kogu regiooni.
"Me lootsime, et Sillamäe sadamast saab ettevõte, mis annab mitte mõnesajale töötajale tööd, vaid mõnele tuhandele töötajale. Toetasime kultuuri, toetasime sporti, ehitasime, aitasime n-ö arendustegevuses kaasa Sillamäe linnas. Ehitasime sadama raha eest purskkaevud ja aitasime ehitada promenaadi. Andsime inimestele tööd. Nüüd kahjuks seda võimalust ei ole."
Praegu töötab Narva sadama territooriumil paarsada inimest, kuid aastal 2021 oli sadamas töölisi üle viiesaja.
AS Sillamäe Sadam (Silport) on Eestis suuruselt teine ja Balti riikides viies merekaubasadam, mis etendab üha kasvavat rolli Eesti ja eriti Kirde-Eesti transpordisüsteemis ning rahvusvahelises logistikas.
Toimetaja: Johanna Alvin