Valitsuse pressikonverentsil sõnas Eesti 200 esindaja haridusteemalistel läbirääkimistel, haridusminister Kristina Kallas, et peab ära klaarima põhikooli lõpueksamite teema, sest reformierakondlane Liina Kersna oli väljendunud ebatäpselt. "Lävendid põhikooli lõpetamisel säilivad ka järgmisel aastal," sõnas Kallas ajakirjanikele.

Kersna oli andnud eelmisel nädalal saates "Otse uudisemajast" mõista, et põhikooli lõpueksamite lävend pole mõttekas olukorras, kus õppimiskohustus on noorel kuni täiskasvanuks saamiseni. Lävendi teemat käsitles Kersna ka kolmapäeval ERR-ile koalitsioonilepingu läbirääkimisi kommenteerides. Avalikkusele võis jääda mulje, et koalitsioonipartneritel polnud läbirääkimiste ajal lävendite osas üksmeelt. 

Reedel ütles ka Kersna, et põhikooli lõpetamisel lävend tõepoolest säilib, kuid selle mõõdiku mõju õpilasele tema praktilises koolielus teiseneb.

"Otsustasime koalitsiooniläbirääkimistel, et neid õpilasi, kes ei saavuta eksamil 51 punkti, ei hoita kinni põhikoolis, vaid nad saavad oma põhikooli lõputunnistusega edasi liikuda järgmistesse õppimisvõimalustesse," sõnas Kersna ERR-ile reedel.

Kersna ütles, et aastast 2026 pole eksami lävend enam lapse jaoks siduv.

"Laps saab oma üheksa aasta jooksul omandatud teadmistega edasi liikuda järgmistesse haridusasutustesse ja kool ei pea tegema järeleksamit," sõnas Kersna.

Seni on koolid korraldanud riigieksami lävendit mitte ületanud õpilasele paari päeva või nädala jooksul temale kohandatud järeleksami, et tal põhikool lõpetamata ei jääks. Haridusekspertide hinnangul ei näita aga taoline kohandatud järeleksam õpilase teadmiste tegelikku seisu.

Kersna ütles, et lapsed, kellel jääb punkte lävendi ületamisest puudu, on võimelised õppima, kuid nad vajavad rohkem aega.

"Nüüd, kus oleme vastu võtnud seaduse, et kõik noored peavad õppima 18-eluaastani, pole meil mõtet hoida põhikooli lõpueksami lävendiga lapsi põhikoolis kinni, vaid suunata nad võimalikult adekvaatse tunnistuse ja eksami tulemustega edasi õppima. Selleks peab meie haridussüsteem ka valmis ja võimeline olema," rääkis Kersna.

Kersna sõnul on läbirääkijate eesmärk, et Eesti haridussüsteem lähtuks õppijast.

"Noortele, kes lävendit ei ületa, tekib uue võimalusena vaheaasta võimalus rakenduslike kolledžite ja kutsehariduskeskuste juures. Vaheaastal saavad nad täiendada oma õpilünki ja tutvuda eri ametitega, et teha järgmisel aastal teadlikum otsus, kas teha uuesti riigieksam ja astuda gümnaasiumisse või teha uuesti riigieksam ja kandideerida kutseõppekavale, kus on vaja kõrgemat riigieksami tulemust, või ta läheb õppima ametit koolis, kus riigieksamite tulemust ei arvestata," rääkis Kersna.

Kersna sõnul on põhimõtteline erinevus varasema ajaga, kui polnud õppimiskohustuse iga veel 18 aastale tõstetud, et need noored, kes ei ületanud lävendit ja tegid ära kooli järeleksami ja said nii põhikooli lõpetatud, siis tihti nad kadusid omavalitsuse ja riigi vaateväljast, aga nüüd nad enam ei tohi kaduda.

"Nad peavad saama edasi õppida ja võimalikult paindlike õpiteede kaudu. Selleks see reform ellu kutsutigi," lisas Kersna.

Kallas: lävendi puudumine viib teadmiste taseme alla

Minister Kristina Kallas rõhutas ERR-iga rääkides taaskord lävendi olulisust.

"Põhikooli lõpetamisel ei saa lävendist loobuda, sest lävend näitab ära, kas õpilane on omandanud põhikoolis talle pakutud õppe," ütles Kallas.

"Lävendi kinnitab ära välishindamine - mitte see, et õpetaja, vaid üle-eestilise standardiseeritud testiga tehakse kindlaks, kas teadmised on omandatud või mitte. See on oluline info nii õppija, õpetaja kui ka järgmise kooli jaoks, kuhu ta tahab minna õppima," sõnas Kallas.

Standardiseeritud eksam ehk tavakeeles riigieksam näitab ministri sõnul gümnaasiumile, kas ühest, teisest ja kolmandast põhikoolist tulnud lapsel on näiteks matemaatika baasteadmises omandatud.

"Ma käisin spetsiaalselt ka OECD-s ja küsisin standardiseeritud eksamite küsimuse: kas haridussüsteemides, mis kasutavad või ei kasuta standardiseeritud eksamisüsteemi, kas seal on ka teadmiste saavutamises erinevus. Ja OECD andmed PISA andmete pealt näitavad, et haridussüsteemid, mis kasutavad standardiseeritud eksamisüsteemi, on maailma tipus," ütles Kallas.

Kallas märkis, et need riigid, kes on PISA testide tabelis allpool, on hakanud tagasi tooma standardiseeritud välishindamise eksamisüsteemi.

"Soome ja Rootsi kaotasid välishindamise ära ja seal hakkas tekkima hindamise inflatsioon - kooli antud hinne ei näidanud õpilase tegelikku teadmiste taset. Neil polnud infot ja PISA test, mis on ka välishindamine, kujunes neile šokiks, sest nad hakkasid PISA testidest avastama, et neil on üle 30 protsendi lastest, kellel pole 15-aastaselt matemaatika baasteadmisi. Koolide poolt pandud hinded olid nii erineva skaalaga, et ühe kooli pandud "viis" polnud teise kooli pandud "viis". Peab olema standard, millest lähtuvad kõik," sõnas minister.

Kallase sõnul annab standard ka õpilasele väga selge teadmise, et ta on omandanud baasteadmised õppeainetes.

Ka Kallase hinnangul on koalitsioonilepinguga kokkulepitavas haridusreformis oluline muudatus see, mis saab edasi lapsest, kes lävendit ei ületa.

"Neil on kohustus edasi õppida. Edasi õppimisel on oluline, et nad saavad võimaluse [põhikoolis pakutavad] teadmised omandada. Selleks on neil täiendavad õppevõimalused, et edasi minna - kas suve jooksul või järgmise aasta jooksul ettevalmistavas õppes, et ta saaks põhikoolis antavad teadmised omandatud," sõnas Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Koalitsioonikõnelustel toimuvad praegu eksperte kaasavad kohtumised. Hariduses on olnud neli kohtumist. Koosolekud jätkuvad maini, siis lähevad otsused koalitsiooniläbirääkimiste põhidelegatsioonile kätte hindamisele. Seal vormistatakse ka lõplikud seisukohad.