Oluline teisipäeval, 15. aprillil kell 20.55:

- Kurskit tabas Ukraina droonirünnak;

- Vene võimud: Kurskit tabas 109 drooni;

- Rutte: Ukraina rahukõnelused USA juhtimisel ei ole kerged;

- Zelenski: Venemaa on 34 päeva avalikult relvarahust keeldunud;

- Zelenski rääkis sõjaväe arendamisest ja rahust;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit. 

Meedia: Pyongyang saadab Putinile tuhandeid konteinereid laskemoona

Põhja-Korea on 18 kuu jooksul saatnud Venemaale üle 15 800 konteineri laskemoona, muutudes Kremlile Ukraina-vastases sõjas oluliseks tarnijaks, kirjutas portaal Unian teisipäeval.

Laevade ja nende lasti satelliidipiltide analüüs tuvastas ajavahemikus augustist 2023 kuni märtsini 2025 vähemalt 64 Põhja-Korea saadetist Venemaale, vahendas Newsweek.

Laskemoona vedas neli Venemaa lipu all sõitvat kaubalaeva: Angara, Ledi R, Maria ja Maija-1.

"Põhja-Korea laskemoona voog võimaldab Venemaal säilitada pealetungi hoogu ja õõnestab Ukrainale antava sõjalise abi tõhusust," seisab raportis.

"Kui seda relvavoogu ei kontrollita, võib see lahinguvälja veelgi enam venelaste kasuks kallutada ja kutsuda esile laiemaid julgeolekuriske nii Euroopas kui ka Ida-Aasias," ütlesid analüütikud.

Rutte: Ukraina rahukõnelused USA juhtimisel ei ole kerged

Ukrainas viibiv NATO peasekretär Mark Rutte ütles teisipäeval, et USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi eestvedamisel peetavad läbirääkimised relvarahu ja kestva rahu nimel ei ole kerged.

Üllatusvisiidil Odessasse ütles Rutte USA juhitavate kõneluste kohta: "Need arutelud ei ole kerged, eriti mitte pärast seda õudset vägivalda. Kuid me kõik toetame president Trumpi püüdlusi rahu suunas."

President Volodõmõr Zelenski kutsus kohtumisel Ruttega üles valmistama ette rahvusvaheliste rahuvalvevägede loomist edasise Vene agressiooni tõrjumiseks pärast rahuleppe sõlmimist.

"Suurbritannia, Prantsusmaa ja teised NATO riigid juba valmistavad ette pinnast Ukraina julgeolekukontingendi jaoks. On oluline, et me tegutseksime seda tehes kiirelt ja tõhusalt," ütles Zelenski.

Samuti ütles ta Ruttele, et Ukrainal on hädasti vaja õhutõrjesüsteeme.

Kurskit tabas Ukraina droonirünnak

Venemaa Kurski linna tabas ööl vastu teisipäeval Ukraina korraldatud suur droonirünnak.

"Täna öösel tabas Kurskit vaenlase massiline rünnak. Tsiviiltaristu vastu sihitud droonilöökide tagajärjel süttis mitu maja," teatasid Kurski võimud sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram.

Vene võimude teatel hukkus rünnakus hukkus 85-aastane naine ning veel üheksa inimest said vigastada.

Sotsiaalmeedias levivate videote kohaselt sai Zavodskaja tänava ühes kortermajas droonitabamuse kaheksas ja üheksas korrus, kus puhkes tulekahju. Tulekahju kustutasid eriolukordade ministeeriumi üksused ning hoone elanikud evakueeriti ja paigutati ajutistesse majutuskeskustesse, teatasid Kurski võimud.

Wake up Kursk. It's morning already pic.twitter.com/lUG6ivhNGw

— Ukraine Front Line (@EuromaidanPR) April 15, 2025

Lisaks puhkes tulekahju Orlovskaja tänava kortermaja viiel korrusel ja Vespremskaja tänava maja ühel korrusel.

A Ukrainian drone hit the upper floors of a residential high-rise in Kursk, Russia. Up to 10 explosions were reported as air defenses responded to multiple drones over the city. pic.twitter.com/CdD48mxlGK

— Geopoliti Monitor (@DalioTroy) April 14, 2025

Droonirünnakute tagajärjel said kannatada ka kolm eramaja. Üks rünnakutest tabas kiirabi garaaži, kahjustades selles 11 sõidukit.

Uudisteagentuur Reuters märkis, et rünnaku ulatus ei ole veel selge, kuid sotsiaalmeediakanalid Baza ja SHOT keskkonnas Telegram, mis avaldavad sageli Vene julgeolekuteenistuste ja õiguskaitseorganite allikatest pärinevat teavet, teatasid, et linna raputas üle 20 plahvatuse.

Nii Venemaa kui Ukraina eitavad tsiviilelanike ründamist sõjas, mida Venemaa alustas täiemahulise sissetungiga Ukrainasse juba rohkem kui kolm aastat tagasi.

Ukraina väed, kes korraldasid piiriülese sissetungi Kurski oblastisse, mille halduskeskus on Kurski linn, on endiselt oblasti territooriumil, kuigi Vene väed on tagasi vallutanud palju kaotatud territooriume.

Rünnak järgnes nädalavahetusel Ukrainas Sumõ linnale toimunud Venemaa raketi- ja pommirünnakule, milles hukkus 35 ja sai vigastada vähemalt 119 inimest.

Ukraina ei ole veel Kurskis toimunut kommenteerinud.

Vene võimud: Kurskit tabas 109 drooni

Vene kaitseministeeriumi väitel tabasid Vene õhutõrjujad Kurski kohal 109 drooni, mis kas tulistati alla või tehti need kahjutuks elektroonilise mõjutamise abi.

Kokku ründas Ukraina Venemaad öösel 115 drooniga, väitis Vene kaitseministeerium. Lisaks Kurski oblastile lasti väidetavalt kolm drooni alla Voroneži oblasti kohal, üks nii Moskva, Brjanski kui ka Orjoli oblasti kohal.

Zelenski: Venemaa on 34 päeva avalikult relvarahust keeldunud

Venemaa on juba 34 päeva avalikult keeldunud Ukraina ja USA pakutud relvarahust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval oma igaõhtuses videopöördumises.

Zelenski rõhutas, et sellest on saanud juba Venemaa riiklik harjumus – pidada sõda naabrite vastu, eksportida vihkamist ja hävitada elusid.

"Me kõik tahame, et see lõppeks. Rahu on vaja ja see peab olema püsiv. Seepärast töötab Ukraina alati konstruktiivselt oma partneritega, kõigis formaatides, mis võivad tuua tagasi julgeoleku ja taastada rahu. Me ei ole mitte ainult kiiresti valmis rahuks – Ukraina pole seda sõda kunagi tahtnud. Mitte ühtegi sekundit. Ja iga päev kaitseb Ukraina elusid," seletas Zelenski.

Ukraina riigipea meenutas, et 34 päeva tagasi vastas Ukraina positiivselt USA ettepanekule täielikuks ja tingimusteta relvarahuks – lõpetamaks kõik sellised rünnakud nagu hiljuti on toimunud Sumõle, Krõvõi Rihhile, Dniprole, Kupjanskile ja Berõslavile ning piki kogu rindejoont.

"Ja juba 34 päeva on Venemaa avalikult keeldunud rünnakuid lõpetamast. Nüüd – täpselt nagu ta on aastaid olnud – keskendub Putin sõja jätkamisele. Ta on keskendunud sellistele rünnakutele. Keskendunud tapmisele. Vene riiklikud propagandistid valmistavad oma publikut ette ideeks, et läbirääkimised ja diplomaatia ei too mingeid tulemusi," jätkas president.

Zelenski sõnul on sellel vaid üks põhjus – Moskva ei karda.

"Ja kui Venemaale ei avaldata piisavalt tugevat survet, siis jätkavad nad selle tegemist, millega nad on harjunud – nad jätkavad sõdimist," lõpetas president.

11. märtsil toimusid Saudi Araabias läbirääkimised Ukraina ja Ameerika Ühendriikide delegatsioonide vahel. Nende kõneluste järel nõustus Ukraina USA ettepanekuga viivitamatuks 30-päevaseks relvarahuks.

Zelenski rääkis sõjaväe arendamisest ja rahust

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas esmaspäeval kõrgeima ülemjuhataja staabi koosoleku, kus arutati erinevaid pakilisi küsimusi ja kuulati ära ettekanded korpusepõhise sõjalise struktuuri moodustamise kohta.

"Täna pidasin ülemjuhataja staabi koosoleku. Jätkame oma armee arendamist – moodustame korpusetasandi juhtimissüsteemi. Esitati asjakohased ettekanded. Koos partneritega paneme aluse ka julgeolekukontingendile – partnerite osalusega kontingendile, mis hakkab pärast seda sõda rahu hoidma," rääkis riigipea oma igaõhtuses videopöördumises..

Zelenskõi sõnul on selle julgeolekukontingendiga seotud kohtumised kavandatud toimuma veel sel nädalal.

"Täna visandasime ka oma välispoliitilise tegevuskava lähinädalateks – töötame selle nimel, et kindlustada Ukrainale õhutõrje, tugevdada meie riigi ja kaitsejõudude vastupidavust. Samuti tagamaks, et diplomaatia lõpuks vilja kannaks," jätkas president.

Zelenski kordas ühtlasi juba varem esmaspäeval räägitut, et Ukraina jõuab sõja diplomaatilise lahendamiseni ja edaspidi on toimuvad läbirääkimised mitmesugustes formaatides.

"Toimuvad tingimusteta läbirääkimised. Neid on mitmesuguseid: nii kolme- kui ka kahepoolseid. Seal on mitmesuguseid formaate. Jõuame  diplomaatilise lahenduseni sellele sõjale. Sest Vene režiimi juht Putin ei saa meid okupeerida, aga meil ei ole piisavalt jõudu, et kõike vabastada," ütles Zelenskõi varasemas usutluses CBS Newsile.

President rõhutas, et Ukraina ei tunnista oma ajutiselt okupeeritud alasid Venemaa omaks.

"Venelased avaldavad meile survet USA ja mõne partneri kaudu. Nad tahavad, et me seda tunnistaksime. Me ei tee seda," lisas president.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1180 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 935 160 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

- tankid 10 629 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 22 150 (+20);

- suurtükisüsteemid 26 290 (+68);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1364 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1132 (+2);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 32 691 (+147);

- tiibraketid 3145 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 44 339 (+210);

- eritehnika 3801 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.