Politico ironiseeris, et Euroopas on olemas vähemalt üks peavoolu poliitik, kes praegusele USA asepresidendile meeldib, selleks on Charles de Gaulle. Legendaarne kindral oli Prantsuse president aastatel 1959–1969 ning tema eesmärgiks oli iseseisev Euroopa poliitika. Ta soovis näha Euroopat kolmanda suurjõuna USA ja NSVL-i kõrval. 

Vance hindas, et de Gaulle ajas toona õiget asja. 

"De Gaulle armastas Ameerika Ühendriike, kuid ta mõistis, et Euroopa ja USA huvides pole see, et Euroopa oleks USA alaline julgeolekuvasall," rääkis Vance. 

Donald Trumpi administratsioon annab praegu järjepidevalt märku, et Euroopa peab oma kaitsekulutusi suurendama. Näiteks kaitseminister Pete Hegseth on öelnud, et Euroopa liitlased peavad investeerima rohkem raha kaitsesse ning nad ei saa eeldada, et Ameerika kohalolek kestab igavesti.

"Ma ei arva, et Euroopa sõltumatus on halb USA-le, see on hea USA-le. Lihtsalt ajaloos tagasi minnes, ausalt öeldes, brittidel ja prantslastel oli Suessi kanali küsimuses lahkarvamustes Eisenhoweriga (USA president aastatel 1953-1961) kindlasti õigus," rääkis Vance. 

Vance rääkis, et peale Suurbritannia, Prantsusmaa ja Poola, pole enamikel Euroopa riikidel sõjaväge, mis suudaks tagada piisava kaitsevõime. 

"Tegelikkus, ilma viisakas olemata, aga see on ka tõsi- USA on kogu Euroopa julgeolekutaristut kogu minu elu toetanud," rääkis Vance. 

De Gaulle ise rääkis Euroopa autonoomsest julgeolekupoliitikast, ta tegi selle nimel ka tööd ning arendas tuumavõimekust ja kaitsetööstust. Ka praegused Prantsuse juhid räägivad pidevalt Euroopa strateegilisest autonoomiast. 

Vance rääkis veel 2003. aasta Iraagi sõjast, tema hinnangul muutus see  strateegiliseks katastroofiks. Kui USA valmistus 2003. aastal Iraaki ründama, ei toetanud seda mitmed Euroopa riigid, sealhulgas ka Prantsusmaa ja Saksamaa. Vance leidis nüüd, et eurooplased oleksid pidanud toona võtma jõulisemalt sõna sõja vastu. 

Ta väitis, et paljudel Euroopa riikidel oli toona õigus ja väitis, et (otseseid tõendeid ta ei toonud) Euroopa oleks saanud selle sissetungi peatada, kui ta oleks olnud USA-st sõltumatum. 

Vance on varem jaganud teravat kriitikat Euroopa ja selle poliitilise eliidi suunas. Viimases intervjuus ta siiski rõhutas, et talle meeldib Euroopa. 

"Ma armastan Euroopa inimesi. Olen korduvalt öelnud, et arvan, et Ameerika kultuuri ei saa lahutada Euroopa kultuurist. Oleme suures osas filosoofiate, teoloogiate ja Euroopa rändemustrite tulemus, mis käivitas Ameerika Ühendriigid," rääkis Vance. 

Vance lisas aga taas, et Euroopa liidrid pole investeerinud julgeolekusse piisavalt palju raha ning see olukord peab muutuma.