Leht märgib, et enne laevaliikluse tavapärast taastumist tuleb väin meremiinidest puhastada. Samuti tuleb taastada sõja tõttu kahjustada saanud või tootmist vähendanud naftaväljade ja rafineerimistehaste töö.

"Taasavamine on vaieldamatult positiivne asi, kuid see ei tähenda, et maailmamajandus väldib juba juhtunuga seotud kulusid," ütles konsultatsioonifirma Capital Economics tippjuht Simon MacAdam. 

Samuti ei ole Hormuzi väinaga seotud pinged täielikult lahenenud, kuna USA ja Iraani vahel jätkuvad läbirääkimised Teherani tuumaprogrammi ning teiste lahendamata küsimuste üle.

Viimane kriis näitas ka seda, et riigid väärtustavad üha enam majandusjulgeolekut ning kasutavad strateegilisi eeliseid poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina. 

"Maailmamajandus pole enam see, mis ta varem oli. See on nüüd killustatum. Ei saa loota, et globaliseerumine hoiab hinnad madalal tasemel," ütles finantsriskide hindamise ja andmeteenuste firma Moody's Analytics ökonomist Stefan Angrick. 

Majandusteadlased tunnevad jätkuvalt muret kiire inflatsiooni pärast ning energiahindade tõusu tõttu lükkavad mitmed keskpangad nüüd rahapoliitika leevendamist edasi. Euroopa Keskpank tõstis juba sel kuul intressimäärasid, samas kui USA föderaalreserv jättis need esialgu muutmata.

Maailmamajandust ähvardavad ka pikemaajalised probleemid. Näiteks võib viimase energiakriisi mõju toiduhindadele jõuda tarbijateni alles järgmise aasta jooksul, kuna põllumajandustootjad sõlmivad väetiste ja muude sisendite hinnalepinguid sageli pikaks ajaks ette.

Iraaniga sõlmitud lepe tekitab pingeid USA sisepoliitikas

USA vabariiklasest president Donald Trump sattus sel nädalal oma kodupartei jõulisemat välispoliitikat pooldavate esindajate tugeva surve alla.

Vabariiklasest senaator Bill Cassidy nimetas lepet tõsiseks välispoliitiliseks veaks. Tema hinnangul on see üks suurimaid välispoliitilisi prohmakaid viimaste aastakümnete jooksul. 

Samal ajal ei ole ka mitmed tähtsad demokraadid Trumpi tegevusega rahul. Lisaks kritiseerisid viimast kokkulepet veel ka Iisraeli ametnikud. 

USA asepresident JD Vance kaitses samas lepet ning ütles, et Iisraeli valitsus peaks jääma kahe jalaga maa peale ja mõistma, et riik on rahvusvahelises isolatsioonis.

"Kui ma oleksin Iisraeli valitsuskabinetis, ei ründaks ma ainsat võimsat liitlast, kes mul kogu maailmas alles on," ütles Vance. 

Leppe suhtes oli kriitiline ka mõjukas vabariiklasest senaator Ted Cruz, kelle hinnangul võis Trump saada halba nõu. 

"Ajalugu näitab, et miljardite dollarite andmine teokraatlikele hulludele, kes tahavad sind tappa, on erakordselt halb mõte," ütles Cruz.  

Trump ise näis jätvat vastutuse lepingu eest Vance'i kanda. "Kui see õnnestub, võtan au endale. Kui see ei õnnestu, süüdistan JD-d. Ole parem ettevaatlik, JD," ütles kolmapäeval Trump. 

Vance ütles omalt poolt, et president tegi nalja. The Wall Street Journali teatel oli Vance'i sõnum siiski selge, tema hinnangul on USA juba võitnud. 

"Meie käes on kõik kaardid. Kui iraanlased tahavad tehingust kasu saada, peavad nad meile andma asjad, mis on nende hüvede saamiseks vajalikud," ütles Vance.