Insener Paul Tammert ehitas ja rentis soovijatele seadet, millega on inimesel võimalik endalt elu võtta. Seda gaasiballooniga seadme abil, ise nuppu vajutades ja sellele järgnevalt gaasi sisse hingates. Prokuratuuri hinnangul oli Tammerti tegevus ebaseaduslik.

"Isikule esitati süüdistus ebaseaduslikus majandustegevuses tegutsemises tervishoiu teenuse valdkonnas, kus oleks tohtinud tegutseda ainult tegevusloa alusel. Süüdistatav tegutses aastal 2023. tema tegevuse tõttu lõppes kahe inimese elu, ühe puhul õnneks ta jäi ellu," sõnas Lõuna ringkonnaprokurör Mari Kartau.

Riigikohtu istungil arutati pikalt, kas selline tegevus oli tervishoiuteenuse osutamine või mitte. Prokuratuur ja kaitsjaid jäid selles osas eriarvamusele.

"Meie seisukoht on see, et lähtuvalt tervishoiuteenuse definitsioonist ja selle tegelikust sisust ei ole täna seadusandja soovinud sellega hõlmata selliseid teenuseid, mille ainus eesmärk on kaasa tuua surm ja seetõttu meie hinnangul ei saagi tegemist olla tervishoiuteenuse osutamisega, mis võiks omakorda nõuda tegevusloa olemasolu," ütles kaitsja Elise Altroff.

Kartau sõnul on aga prokuratuuri hinnang see, et kui sekkutakse ikkagi inimese tervisesse sellisel viisil, et tagajärg on surm, siis tegemist on vaieldamatult sellise valdkonnaga, mis haakub tervishoiuteenustega.

Nii kaitsjate kui ka prokuratuuri hinnangul on Eestis elu lõpetamise küsimus reguleerimata. Kohtuotsus võiks luua õigusselgust.

"Kui see kohtuotsus tuleb, siis see on ilmselgelt esimene selles valdkonnas. varasemalt on riigikohus küll käsitlenud erinevaid juhtumeid, kus on samamoodi tegevusloata inimesed osutanud teatud tervist mõjutavaid teenuseid, aga üks-ühele juhtumit pole olnud. Kindlasti loob see õigusselgust ja eks ta annab ka mõtteid selles suunas, kas on vajalik õigusaktides midagi muuta," lausus Kartau.

Riigikohtu otsus tehakse avalikuks hiljemalt 16. mail.