Eesti suurima maasikakasvataja, Põlvamaal Ahjal tegutseva Joosepi talu põldudel käib uue istutusala rajamine. Kogu töö tehakse GPS-i järgi. Kui enne Ukraina sõja algust käis see töö nagu lust ja lillepidu, siis nüüd on üks pidev jant – GPS-i signaal on pidevalt häiritud ja ühendus vilets.

Samas on see väikseim mure, millega siin silmitsi seistakse. Kliima on muutunud ja sellega ka taimehaiguste ja kahjurite käitumine ning levik.

"Meil ei ole ühtset taimekaitsepoliitikat," sõnas Joosepi talu noorperemees Renet Roositalu. "Meie taimekaitseregister erineb niivõrd palju näiteks Läti, Leedu, Poolaga. Ma toon sellise näite, et meie number üks vaenlane maasikapõllul ja ka teiste kultuuride puhul on tegelikult ripslane ja kui on kuum ilm, siis ripslane paljuneb mitu põlvkonda. Ripslane võib hävitada 100 protsenti sinu saagist. Eestis on ripslase vastu lubatud registris üks vahend. Poolas on kaheksa – nendest seitse on meil Eestis keelatud. Ometi sedasama Poola maasikat, mida on pritsitud seitsme taimekaitsevahendiga, mis meil keelatud, on lubatud importida siia ja turustada."

Joosepi talu ei ole oma mures üksi. Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin tõdeb, et Eestis on tegemist turutõrkega, kuna me oleme taimekaitsevahendite tootjate seisukohalt väike turg ja seega neil puudub keeruka bürokraatia ning suurte kulude tõttu huvi end siin registreerida. Samas ei tohi Eestis kasutada taimekaitsevahendeid, mis ei ole siin registreeritud.

Põllumajandusminister Hendrik Terras (E200) ütles, et lahendus peitub vahendite lubamises regioonipõhiselt. "Ma usun, et see lahendus oleks selline, et me tekitaks regioonipõhisuse ehk siis, kui Soomes, Lätis, Leedus, Poolas on mingisugune vahend lubatud, et see oleks lubatud ka Eesti turul. Me saaksime protsessi kiirendada erinevate taimekaitsevahendite turuletoomisega ja saaks laiendada seda spektrit ka," rääkis ta.

Parasjagu Eestit väisav Euroopa Komisjoni uus põllumajandus- ja toiduvolinik Cristophe Hansen ütleb, et olles ise pärit Luksemburgist, mõistab ta probleemi väga hästi. Viidates toidujulgeolekule lubab ta ka oma mandaadi ajal sellele lahenduse leida.

"Me peame töötama protsessi suunas, kus tunnustamised tehakse kas kogu Euroopa Liidu jaoks või kehtib meil vähemalt vastastikkuse tunnustamise põhimõte, mis tähendab, et kui toode on tunnustatud ühes riigis, siis võiks seda kasutada ka teises riigis," sõnas Hansen.