"Siin on järjest tulnud teateid, et see tehnika, mis venelaste käsutuses on, seda jääb järjest vähemaks ja ka kvaliteet langeb. Ehk need suured seisuplatsid, mis olid täis Külma sõja aegseid tanke ja soomukeid, on järjest tühjenenud. Ja see, mida suudetakse ära remontida ja mis rindejoonele jõuab, on järjest kehvema kvaliteediga," sõnas Väli.

Vastates küsimusele, kas Donald Trumpi administratsiooni sõjaline abi Ukrainale on vähenenud ja kui see nii on, siis kas seda on tunda ka rindel, ütles Väli, et see on huvitav küsimus.

"Ühtepidi, jah, seoses uue administratsiooni käitumisega on tõepoolest asjakohane küsida, et kas abi andmine jätkub. Ja oluline ei ole siin mitte ainult laskemoon ja tehnika, vaid ka luureinfo. Ja huvitav on see, et kui me läheme mõned kuud tagasi, siis laskemoona ja tehnika puudus olid teemad, mis olid Ukrainlaste poolt üsna avalikult ja väga teravalt laual, siis täna nagu sellist suurt abipalvet ei ole. Nii, et ma siiski arvan, hoolimata kõigest, et see abi andmine jätkub ka Ameerika poole pealt," rääkis Väli.

"Ja mis on positiivne, on see, et vaadates viimaseid teateid, mis Euroopa poolt tulevad, siis paistab, et Euroopa abi on kõvasti suurenenud," lisas ta.

Rääkides Venemaa presidendi Vladimir Putini vaherahu jutust, ütles ta, et rindejoonelt tulevad teated ütlevad, et sõjategevus ikkagi jätkuvalt toimub.

"Tõsi küll, kui vaadata hukkunute ja haavata saanute statistikat, siis see on pisut madalam. Aga selge on ka see, et ikkagi mingisugused lahingkontaktid jätkuvalt toimuvad. Ja kindlasti toimub ka rindejoone tagune tegevus. Paistab, et selle vaherahuga on nii, nagu ka nende eelmistega, mis on püütud kokku leppida. Eesmärk võib-olla on ühesugune, aga välja tuleb nagu alati, ehk siis täielikku lahingutegevuse peatumist ei ole toimunud," lausus Väli.

Väli sõnul oleks vaherahu kasulik mõlemale poolele. "Kindlasti on see, mitte ainult Vene poolele, aga ka ukrainlastele teatud mõttes sõjaliselt kasulik, ehk siis on saadud mingisugune hingetõmbepaus, mida kasutatakse muudeks tegevusteks, näiteks juurdeveoks, logistika parandamiseks ja võib-olla ka mingisuguste positsioonide paremaks muutmiseks," rääksi Väli.

Samas arvab Väli, et Putini jutt vaherahust ja sõjategevuse jätkumine on poliitiline sõnum USA-le. "See on ikkagi esmajärjekorras Putini vastus Donald Trumpi ja Marco Rubio poolt välja öeldud pahameelele, et osapooled ei soovi kokkulepet saavutada ja kui see niimoodi edasi läheb, siis USA võib kaaluda üldse nendest läbirääkimistest tagasi tõmbamist. Ilmselt Ameerika pool ka juba tunnetab, et see asi ei ole nii lihtne võib-olla, kui algselt arvati ja arvata võib, et see võib ka natuke Trumpi renomeed õõnestama hakata. Sest sellest lubadusest, mis algselt välja öeldi, et 24 tunni jooksul on rahu maal, sellest ei ole ju mitte midagi välja tulnud," lausus Väli.

Väli sõnul on USA-l tegemist ka Lähis-Idas ja Aasias. "See, mis praegu Euroopas toimub, ei ole Ameerika praeguse administratsiooni silmis see kõige esimene prioriteet," ütles ta.

Väli sõnul on teateid Venemaa poolsest relvarahu rikkumistest palju. "See statistika, milles väidetavalt Vene pool on seda relvarahu rikkunud, on päris muljetavaldav. Loomulikult häda on ju selles, et seal rindejoonel ei ole ju kolmandat osapoolt, kes suudaks kõike seda erapooletult hinnata," ütles Väli.