Lühiajalisi võlakirju emiteeris riik viimati märtsi lõpus, need läksid lõppenud võlakirjade refinantseerimiseks. Kuue kuu pikkuse 60 miljoni eurose võlakirja intressiks kujunes keskmiselt 2,266 protsenti ja aastase 190 miljoni eurose võlakirja intressiks 2,22 protsenti.

"Pikaajaliste võlakirjade emiteerimise vajadus selgub jooksvalt aasta käigus. Praeguse prognoosi järgi võib-olla ei olegi vaja sel aastal pikemaajalisi võlakirju emiteerida ehk riigi võlatase ei suurene. Aga see sõltub sellest, mis juhtub eelarvega, mida valitsus ja riigikogu otsustavad seoses kaitsekuludega, kas need hakkavad kasvama sel aastal või ei hakka. Need arutelud poliitilisel tasandil käivad," selgitas ERR-ile rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juht Janno Luurmees.

Kaitsekulude suurendamisel oleneb see, mil võlakirju emiteerida, paljuski ajastusest, kui kiiresti jõutakse kaitseotstarbelisi investeeringuid teha.

"Me oleme valmis vajadusel näiteks selle aasta lõpus emiteerima mingis väärtuses võlakirju, et ette finantseerida järgmise aasta kulutusi. Ja järgmine aasta ka kindlasti," rääkis Luurmees.

Sel aastal ei ole kõne all suurem emissioon, viimase rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt Luurmehe sõnul täiendavalt laenu võtma ei peakski.

Palju sõltub sellest, kui kiiresti kaitsekulude tase jõuab kasvada.

"Ma arvan, et üle 500 miljoni euro meil vajadust kindlasti ei ole. Järgmistel aastatel selline miljard-kaks, oleneb väga palju kaitsekuludest," märkis Luurmees.

Rahandusministeeriumi viimane prognoos lähtub aga vaid praegu seadustatud otsustest ega arvesta uue koalitsiooni planeeritavate muudatustega. Seega võib laenuvajadus aasta jooksul veel muutuda.

Volatiilne keskkond mõjutab ka Eesti intressimäärasid

Kas järgmisi võlakirjaemissioone planeeritakse silmas pidades institutsionaalseid või jaeinvestoreid, ei ole ministeerium veel arutanud, kuid Luurmehe sõnul on suuremaid summasid lihtsam laenata institutsionaalsetelt investoritelt. "See on meie jaoks kiirem ja odavam."

Intressikeskkond kogu maailmas on väga volatiilne ja see ei jäta puudutamata ka Eesti laenude intressimäärasid.

"Viimastel nädalatel on intressimäärad mõnevõrra langenud jälle, aga kui võrdleme eelmise aastaga või eelmise 10-aastase võlakirja emissiooniga 2024 jaanuaris, siis täna me tõenäoliselt enam selle intressiga laenu ei saaks. Intressimäärad on meie jaoks kõrgemad. Siin mängib rolli üleüldine ebakindlus maailma turgudel, võib-olla ka investorite soov osta vähem riskantseid varasid. Riskipreemiad on mõnevõrra laienenud," kirjeldas Luurmees.

2024. aasta jaanuaris emiteeriti võlakirju ühe miljardi mahus, intressiga 3,25 protsenti, 2022. aastal 1,5 miljardit intressiga 4,0 protsenti.

Naaberriikidega võrreldes ei ole aga vahepealsel perioodil suurt muutust olnud. Eesti krediidireiting on jätkuvalt Lätist ja Leedust pisut kõrgem, mistõttu saab Eesti ka laenu veidi odavamalt. Suhteline positsioon sellest tulenevalt ilmselt säilib.

Luurmees märkis, et laenurahal otsest silti küljes ei ole ning sisuliselt suunatakse kõik sellest riigieelarve vajaduste katmiseks. Kui kõne all on kaitsekulude katmine laenurahaga, siis see on lihtsalt lähiaastatel kõige kiiremini kasvav osa riigieelarvest, mis ka riigieelarve tasakaalu mõjutab.