Reformierakonna toetuse languse taga pole suures plaanis mitte valed või nn ebapopulaarsed otsused, vaid eelkõige süsteemse mõtteviisi ja visiooni puudumine. Rahvas vajab kindlustunnet ja see algab teadmisest, et Eesti riigijuhid hoomavad tervikpilti ning neil on välja pakkuda toimivad lahendused. Ükskõik kas räägime majanduslikust kindlustundest või otseselt julgeolekust, need kõik nõuavad süsteemset lähenemist. Tervikpilti ei saa asendada üksikute juhurepliikide ega kuitahes hästi kõlavate loosungitega.

Peaminister Kristen Michal on taas kasutanud taktikat illustreerida Eesti kaitsevõime tugevdamist järjekordse protsendinumbriga SKP-st, mis Eesti kaitsevõimesse planeeritakse. Selgi korral lubatud ja eelmisest suurem protsent 5,4 on aga küüniline silmamoondus, kuna sellega ei kaasne plaani, kust see raha täpsemalt võetakse. Põhimõtteliselt võimaldab see numbrimaagia sisutühjalt etendada tegelemist Eesti kaitsevõime tugevdamisega, ilma et sellega kaasneks tegusid.

Edestame ainult Albaaniat

Keskerakond toetab riigikaitsevõime märkimisväärse tugevdamise vajadust, kuid oleme korduvalt öelnud, et ühe olulise valdkonna rahastamise suurendamine ei tohi toimuda teiste oluliste valdkondade, nagu tervishoid, sotsiaalvaldkond ja haridus, alarahastamise arvelt.

Tervisekassa reserv on 500 miljonit eurot ja see saab otsa 2027. aastaks. Juba praegu jääb umbes 13 protsenti Eesti elanikest vajalikust arstiabist ilma kas seetõttu, et ravijärjekorrad on liiga pikad, või seetõttu, et ravi on liiga kallis. See on halvim näitaja Euroopa Liidus, jäädes alla ainult Albaaniale.

Nii tekib võimuerakondade senise käitumismustri põhjal kahtlus, et uute väljaminekute jaoks ei jää jälle üle muud kui kehtestada uued maksud Eesti elanikele või ettevõtjatele. See kahtlus, veelgi enam selle tõeks osutumine vähendaks veelgi nii Eesti inimeste kui ka ettevõtjate kindlustunnet ja kokkuvõttes süvendaks Eesti pikka majanduslangust. Majanduslanguse jätkumine tähendab omakorda, et sisemajanduse kogutoodang, millest 5,4 protsenti mõõdetakse, väheneb iga aastaga.

Meil elab juba praegu 300 000 inimest suhtelises või absoluutses vaesuses. Samuti on ohus paljude ettevõtjate ja ühtlasi tööandjate võime oma ettevõtteid sellises majanduskeskkonnas avatuna hoida. Pikaajalises perspektiivis läheb võtmevaldkondade alarahastamine, ettevõtete sulgemine ja rahvastiku vaesumine riigile maksma kordades rohkem kui õnnestub maksutõusudega rahvalt kokku koguda. Lisaks kahjustab see oluliselt rahva usaldust riigi vastu, mis võib omakorda mõjutada inimeste kaitsetahet.

Oleme juba kaks aastat seisnud pankade erakorraliste kasumite maksustamise eest. Pankade erakorraline kasum tekkis poliitilise otsuse tulemusena ning selle maksustamine oleks võimaldanud erakorralist tulu riigile ilma kellegi toimetulekut halvendamata. Praegu on euribor langemas ning Reformierakonna kangekaelne valik pangamaksu iga hinnaga vältida tähendab, et need sajad miljonid eurod jäidki Eesti kaitsevõime parandamiseks jäädavalt kadunuks.

Pangad teenivad jätkuvalt sadu miljoneid eurosid

Kaitsekulutuste tõstmine 5,4 protsendini ehk veel 1,5 protsendi võrra tähendab ligikaudu 700 miljonit eurot lisakulusid. Samal ajal ületas kommertspankade kogukasum Eestis veel 2024. aastal miljardi euro piiri.

Keskerakond esitas 2024. aasta septembris eelnõu ajutise maksu kehtestamiseks: 50 protsenti pankade aastakasumist aastatel 2025–2027, mis kataks kaks kolmandikku kaitsekulude tõusust – ainult pankade kasumi arvelt. Kahjuks keeldub koalitsioon isegi arutlemast pankade kasumi maksustamise võimaluse üle olukorras, kus Eesti pankade käesoleva aasta esimese kvartali kasum oli kokku 368 miljonit eurot.

Nii et praegu välja kuulutatud kaitsekulutuste tõusu kohta ei ole valitsus mõelnud välja ühtki tõsiseltvõetavat katteallikat. Valitsus peab lõpetama poolikute ja loosunglike mõtete esitlemise lahendustena ning hakkama välja töötama terviklikke ning reaalsetel andmetel põhinevaid plaane.

Erakondade toetus näitab selgelt, et Eesti inimesi ei saa enam kuitahes siledaks lihvitud loosungitega ära osta. Eesti inimene ei lepi vähemaga kui läbimõeldud ja usutav tegevusplaan. Ega tohigi leppida. Eesti kaitsevõime, Eesti majandus ja Eesti inimesed väärivad terviklikku ning süsteemset visiooni, mis võimaldaks päriselt võtta kursi Eesti majandusolukorra tugevdamisele ja seeläbi parandada võimalusi nii kaitsevõime kui ka teiste tegevusalade finantseerimiseks.