Malaysia Airlinesi reisi MH17 alla tulistamine suvel 2014 Donetski separatistide poolt Venemaa raketiga ja sellele järgnenud jõuetu lääne reaktsioon julgustas mõne meelest Vladimir Putinit algatama täiemahulist sõda Ukrainas. See on spekulatsioon, aga on fakt, et 298 inimese surma uurimine on erakordne detektiivilugu nii kriminalistika kui rahvusvahelise õiguse mõttes, mis veel 10 aastat pärast kuritööd ei ole tegelikult läbi.

Hollandlane Piet Ploegh ja malaislanna Ivy Loi elavad teine teisel pool maakera, aga neid ühendab sündmus, mis on ühtaegu näide suurvõimude globaalsest jõukatsumisest, uskumatust rumalusest ja süüdimatusest, kuid eeskätt on see sügav inimlik tragöödia. 17. juulil 2014 tõusis Amsterdami lähedalt Schipholist õhku Malaysia Airlinesi lend MH17, mille kapten oli Ivy abikaasa Eugene Choo ja mille pardal oli sadade teiste reisijate seas Pieti venna perekond. Lend sihtpunktiga  Kuala Lumpur kadus aga radariekraanilt pisut vähem kui kolm tundi pärast starti.

Algul ebaselgel põhjusel kukkus lennuk alla Ida-Ukraina piirkonnas, mida kontrollisid Venemaa toetatud separatistid. Kõik 298 reisijat ja meeskonnaliiget hukkusid, paljude säilmeid ei leitudki.

"Ma kaotasin oma venna, tema naise ja poja. See oli kohutav kogemus. Temast jäi maha kaks tütart, kes puhkusele kaasa ei sõitnud. Ma pidin tema kahe tütre eest hoolitsema. Ma pidin oma vanematele rääkima, et nende poeg sai surma. See oli tõeliselt kohutav, aga mul polnud valikut. Ma pidin seda tegema, sest ainult mina olin veel elus. Ma palvetasin kõvasti. Ta ilmutas ennast mulle unenäos ja ütles, et ei tule tagasi," rääkis Ploegh.

Malaisiale oli see kahekordselt šokeeriv. Vähe sellest, et hukkus 43 malaislast, nende seas 15 meeskonnaliiget – see oli ka teine Malaysia Airlinesi lennuk, mis nelja kuu jooksul kadunuks jäi. Märtsis kadus salapäraselt ja jäljetult lend MH370.

Sedapuhku olid rusud aga kõigile näha ja Ukraina luure pealt kuulatud kõnedest ilmnes üsna ruttu, et selle tulistasid alla separatistid. Alles pisut hiljem jõudis neile kohale, et tegu oli reisilennukiga.

Kuidas tulistati alla ligi 10 kilomeetri kõrgusel lennanud lennuk, milleni lihtsad relvad ei ulatu? Kohe tekkisid kahtlused, et Venemaa andis separatistidele raketisüsteemi Buk-TELAR. President Putin eitas seotust ja süüdistas hoopis Ukrainat.

Reisijaid oli kümnest riigist, aga kõige rohkem – ligi 200 – Hollandist. Seetõttu vedas Holland rahvusvahelist uurimisrühma, kuhu kuulusid veel eksperdid Austraaliast, Malaisiast, Ukrainast ja Belgiast.

Samal ajal kui ametlikud uurijad jagelesid mässulistega, et rususid kätte saada, asusid tegutsema kodanikuaktivistid. Eliot Higgins asutas uuriva ajakirjanduse rühma Bellingcat, mille esimene juhtum oli just lennu MH17 katastroof. Infot kaevandati avalikest allikatest, peamiselt sotsiaalmeediast.

"Me suutsime tõestada, et see raketisüsteem tuli Venemaalt. Milliselt konkreetselt Venemaa brigaadilt see tuli, millal seda transporditi, aga suutsime veel midagi tõestada. Me saame näidata, kuidas see sel päeval ringi liikus. Me teame, millised sõdurid ja mässulised asjaga seotud olid, kasutades ainult avalikult saada olevat infot. Meil on ka fotod selle stardijäljest. Ja kui nad mõistsid, mida nad tegid, saatsid nad selle paanikahoos Venemaale tagasi. Meil on kõnede salvestised selle toimumisest. Meil on foto, kus on näha Venemaale saadetav raketisüsteem," rääkis Bellingcati asutaja Eliot Higgins.  

Venemaa käivitas vastulöögiks ulatusliku desinformatsioonikampaania, ujutades nii sotsiaalmeedia kui enda kontrolli all traditsioonilised kanalid üle väidetega, et reisilennuki hukus võib olla süüdi hoopis Ukraina või CIA.

"Nad ei esitlenud toimunust ühte versiooni, vaid erinevaid asitõendikilde erinevate versioonide tõestamiseks. Siis lasid nad neid toetaval veebikogukonnal endale sobiva välja valida ja seda võimendada," ütles Higgins.

Prokuröri sõnul saatis pärast lennuki allatulistamist Peterburi trollivabrik välja 65 000 säutsu, kasutades teemaviiteid, nagu #Ukraina ja #Kiiev. Keegi ei teadnud siis veel nende trollivabrikust.

Valeinfokampaanial oligi mõju. Teiste seas isegi Malaisia peaminister kahtles, kas Venemaa on tegelikult tragöödia taga.

Samal ajal tekkis uurimisrühmal üha täpsem pilt. Et Ukraina pidas separatistidega vihast võitlust, salvestas nende luure salaja vastase sidet. Muuhulgas talletati, kuidas mässulised olid pidevas kontaktis Kremli esindajatega ja said sealt nii suuniseid kui ka abi. Võtmetegelane oli Igor Girkin, hüüdnimega Strelkov, kes oli endine Venemaa luureteenistuse polkovnik, aga tol hetkel tegutses separatistide rahvavabariigi "kaitseministrina".

 Suurim töövõit oli aga, kui keerulise läbirääkimis- ja logistikaoperatsiooni tulemusena saadi kätte märkimisväärne osa lennuki rusudest ja pandi tohutu vaevaga ühes Hollandi lennuväe baasis uuesti kokku. Pusle, kus taastati lennuki esiosa, piloodikabiin ja äriklass, kummutas viimased kahtlused, kas seda tabanud rakett tuli Ukraina või mässuliste kontrollitud territooriumilt.

Hollandi lennuohutusamet tegi raketitabamusest animatsiooni.

Prokurörid esitasid Igor Girkinile ja veel kolmele mehele süüdistuse massimõrvas. Isegi kui raketti tulistades arvasid nad, et sihikul on Ukraina militaarlennuk, ei vabanda see prokuröri Digna van Boetzaele sõnul tegu.

 "Nad teadsid, et küsisid relva, millega saaks kõrgemale tulistada. Nad teadsid, et seal on palju lennukeid. Nad paigutasid Buk-TELARi väikesele künkale, mis oli lennukite kiirtee all. Ja nad teadsid, et seal lendavad veel tsiviillennukid. Nemad vastutavad," lausus ta.

Kohtuistung toimus tagaselja, sest Venemaa keeldus süüdistatavaid välja andmast. Ei Putin ega komandör Girkin tunnustanud lääne kohtute ausust ega pädevust.

Bellingcati asutaja Higgins on üks neist, kes usub, et hambutu reaktsioon Venemaa poolt Krimmi annekteerimisele, separatistlike mässude õhutamisele Ida-Ukrainas ja lõpuks ka MH17 allatulistamisele julgustas Putinit algatama täiemahulist agressiooni Ukraina vastu.

"Paljud poliitikud ei soovinud Venemaaga konflikti astuda. Isegi kui sai ilmselgeks, et Venemaa on Ukrainas asjaosaline ja nad MH17 alla tulistasid, siis oli nii palju aastaid möödas, et nad lootsid seda teemat vältida. Aga tegelikult andis see Putinile loa 2022. aastal sissetungi alustada," ütles Higgins.

Alles pärast täiemahulise sõja algust 2022 novembris tõdes kohus, et raketisüsteem saadeti Venemaalt ja mõistis Girkini ning kaks tema kaasosalist tagaselja süüdi. Karistuseks määrati eluaegne vangistus. Kuid prokurörid ei peatunud – 2023 veebruaris nimetasid nad uueks kahtlusaluseks Vladimir Putini enda.

"On tõsiseid viiteid, et otsuse langetas presidendi tasemel president Putin isiklikult, et anda Donetski rahvavabariigile Buk-TELAR või igal juhul raskem õhutõrjesüsteem," ütles prokurör pressikonverentsil.

Üks peamine asitõend on taas pealt kuulatud vestlused, kus ametnikud rääkisid, kuidas raketisüsteemi üleandmine ootab selle taga, et Pervõi ehk Esimene annaks loa.

"Nad küsisid lisanädalat, sest Esimene oli Prantsusmaal. Ainult tema langetab selle otsuse, mitte keegi teine," räägiti pealt kuulatud kõnes.

 "See oli 4. juunil 2014. 5. ja 6. juunil viibis Putin D-päeva mälestusüritusel. See hetk tõestas, kuidas neil tekkis viivitus, sest ta ei saanud Prantsusmaal otsustada. Terve maailm teadis sellest, meil on sellest fotosid. Putin oli Prantsusmaal. See seob otsad kokku, et just tema langetas selle otsuse," lausus prokurör.

 "Kas sa ei saa siis aru, et ainult Esimene otsustab seda?" kõlas ühes pealt kuulatud kõnes.

 "Ma olen 100 protsenti kindel, et käsk sõjaväelist varustust üle piiri saata tuli tipust. Seda poleks ilma tema loata juhtunud. Ta vastutab MH17 allatulistamise tingimuste tekitamise eest," lausus prokurör.

Mida selle teadmisega peale hakata? Holland pole Putinile kriminaalsüüdistust esitanud, sest nende seadus ei võimalda ametis oleva riigipea suhtes seda teha. Igor Girkin pandi see-eest Venemaal 2024 alguses nagu nipsti vangi ekstremismi eest, mis seisnes Putini solvamises.