"See ei ole jätkusuutlik, kui me ütleme, et neli aastat ei kasva riigipalgalistel palk. Ja asi ei ole ainult õpetajates, keda ma kindlasti esimesena nimetaks või arstides, kes saavad muudel alustel oma palgatõusu, või politseinikes, vaid ikkagi ka riigiaparaadis," ütles Ligi.

"Mul on kasvav mure, et kui stabiilne see riik ja vaba ühiskond üldiselt on, kui me näeme selliseid asju, mida USA-s tehakse, et kõike sõltumatult rünnatakse. Suva otsused, mida võetakse, kehtestatakse, muudetakse ära. On kohus surve all, on keskpank surve all, on teadus, haridus, ajakirjandus. Kõik on surve all," rääkis Ligi.

Ligi leidis siiski, et nii see USA-s ei jää, aga tema sõnul näitab see, kui haavatav on liberaalne demokraatia.

Tulles tagasi avaliku sektori palgatõusu juurde, ütles Ligi, et riigiametnikele tehakse liiga.

"Riigiametnikke ministeeriumides ja muudes asutustes on umbes 3000, kes tegelikult hoiavad seda riigi kvaliteeti üleval, sõltumata sellest, missugused lambad valitakse lõpuks riigikokku ja pannakse valitsusse," lausus Ligi.

"Demokraatia on äärmiselt habras, kui me ei toida tema kaitsemehhanisme, sealhulgas ametnikkonda, kohut ja ajakirjandust," ütles Ligi.

Ajakirjanduse hädadena nimetas Ligi madalat palka ja ka ühe meediaväljaande omaniku sekkumist.  

Ligi sõnul on koalitsioonikõnelused sujunud hästi. "Õhkkond on päris hea, ma ütlen ausalt. Ilma mingi keerutamata."

Seoses rahapuudusega tervishoius, ütles Ligi, et loodab sotsiaalminister Karmen Jollerile.

"Me ei otsi raha, me püüame optimeerida rahastusi ja poliitikaid. Ma usun tegelikult Karmen Jolleri vaprusse sellel alal. Mul on teda vaja. Rahandusministrina, haigekassa juhina, kus ma ju olen nõukogu liige seal, ta kindlasti toob värsket hingamist ja otsepilti meditsiini," lausus Ligi.

"Ta ütleb asju päris julgelt ja võib-olla mõne ütlemise poolest ma võtaks natuke kraadi maha. Aga tal tahe on olemas, julgus on olemas," sõnas ta.

"Küllap tema tiibu hakkavad huvigrupid kõvasti kärpima ja ta vaatab statistikat. Aga vananev rahvas ei saa suhtuda asjasse nii, et muudkui maksumaksjad suurendavad enda panust, sest neid jääb ju vähemaks. Me ikka ju peame mingit moodi kohanema ja tunnistama, et meditsiinil on piirid. Meditsiini kulud kiirenevad. Vananemine, vananemisega kaasneb suurem haigestumine, tehnoloogilised võimalused. See kõik võimendab, võimendab, võimendab raha puudujääki. See on tõeline mustkunst, et me oleme nii hästi hakkama saanud," rääkis Ligi.

Kaitsekulutuste kohta ütles Ligi, et nende tõstmine üle viie protsendi SKP-st, näiteks kuue või seitsme protsendi peale ei ole realistlik.

Kõige olulisemaks nimetas Ligi Euroopa koostööd ja iseseisva nii sõjalise kui ka energiaalase autonoomsuse saavutamist, sest tema sõnul ei ole enam kindel, kas USA peale saab loota. "Euroopa tasemel kollektiivkaitse on lõpuks see, mis selle venelase eemal hoiab," ütles  ta.

Ligi sõnul on Donald Trumpi tollipoliitika ebateaduslik.

"Siin on element, juhul, kui oleks nii suurt majandusstruktuuride erinevust, jõukuste erinevust riikide vahel, siis võiks seda kaudu tasakaalustada kaubandusbilanssi ja ka eelarvet täita. Aga seda, et USA majandus saab endale tagasi selle vaesema majandusstruktuuri, mis ta on praegu delegeerinud kuhugi Aasiasse, seda ei taha ameeriklased, selleks ei ole ameeriklased ka enam loodud. Nagu hiinlaste naljavideod näitavad – ameeriklased on end selleks liiga paksuks ja mugavaks söönud ja nad ei hakka enam seal õmblusmasinate taga õmblema, piltlikult öeldes," lausus Ligi.