Teisest pensionisambast välja võetud raha põhjustas Eesti majanduses tohutu likviidsusšoki, ütles Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll ERR-ile. Ligi viis protsenti Eesti aastasest SKP-st lisandus ühe kuu jooksul majandusse ning majanduspoliitilisest on vaja mõista, mis sellest rahast sai, selgitas Meriküll, kes just seda oma uurimuses analüüsis.

"Et mõista, kui suur see šokk tegelikult oli – viiendik kogujatest lahkus, täiskasvanud elanikkonnast moodustas see 12 protsenti. 12 protsenti täiskasvanud inimestest sai väga suure osa oma igapäevasest sissetulekust juurde. Me saame hinnata, et see raha, mis võeti teisest pensionisambast välja, moodustas kuskil 7,5 korda keskmisest kuisest sissetulekust nende inimeste jaoks, kes selle raha välja võtsid. See oli väga-väga suur likviidsusšokk."

Uuringust tuli välja, et raha võtsid välja need, kellel oli suhtelisest vähe sääste ning keskmisest suurem laenukoormus. Eriti oli neil rohkem tarbimislaene, mida hakati usinalt pensionirahaga tagasi maksma.

"Kuskil suurusjärgus 30 protsenti välja võetud rahast kulus tarbimislaenude jäägi vähendamisele, kuskil suurusjärgus 250 miljonit vähenes tarbimislaenude jääk. Ja samuti me leiame, et suhteliselt suur osa sellest rahast kulus ka tarbimisele."

Mis on Merikülli sõnul üllatav, et pool välja võetud rahast aasta peale reformi veel endiselt seisis hoiustes.

"Sellele ei olnud kasutust leitud. Selles mõttes finantsvarad liikusid pensionifondidest sellisesse kohta, kus nad teenivad vähem tulu, kui nad oleksid pensionifondides teeninud."

Teises uurimuses vaadeldi LHV noorte klientide pensioniraha kasutust. Triin Bulõgina magistritöö tulemusi analüüsis edasi keskpanga ökonomist Merike Kukk. Selgus, et 18–35-aastased suunasid suurema osa rahast tarbimisse, ütles Kukk.

"Kõige rohkem kasvas tarbimine ja tarbimine kasvas just esimesel kuul jõudsalt, ka teisel kuul võrreldes nendega, kes oma pensioniraha välja ei võtnud. Kolmandal kuul nende tarbimise dünaamika enam erinev ei ole nendest, kes raha ei võtnud välja."

Teine oluline koht, milleks pensioni väljamakseid kasutati, olid laenude tagasimaksmised. Ka siin olid väga suured muutused.

"Nii esimesel, teisel kui ka kolmandal kuul laenujäägid väga oluliselt vähenesid, aga peale seda enam, et ta oleks madalamale tasemele jäänud, seda me ei näe. Me siin võrdlemegi, kuidas on dünaamika teise samba kogujatel võrreldes väljavõtjatega. Ja paistab, et kuigi nad on usinalt kasutanud pensioniraha väljamakseid oma laenude tagasimaksmiseks, siis mingil hetkel siiski nende laenujäägid jõuavad samale tasemele nagu võrdlusgrupil. Ehk on ka uusi laene võetud. Näiteks aasta pärast seda positiivset efekti, et nad oleksid väiksema laenukoormusega kui võrdlusgrupp, siis seda tegelikult ei ole."

Kui pensionisamba vabaks laskmise üks eeldusi oli see, et inimesed saaksid ise ja paremini oma raha investeerida, siis seda muutust noorte puhul ei tähelda, märkis Merike Kukk.

"Me näeme, et investeeringud mõningal määral suurenesid esimesel kuul, kuid mitte järgnevatel kuudel just võrreldes selle võrdlusgrupiga. Ehk siis midagi väljamaksetest investeeriti, kuid mitte püsivalt. Pigem oli ühekordne, aga mitte püsima jääv erinevus säästmises või investeerimises."

Kui üldiselt on palju pensioniraha hoiustel, siis nooremas vanusegrupis seda raha kontodele pole jäetud.