"Igal hommikul ärkad ja see on justnagu, et kas ma ikka julgen, kas julgen? Ok, mis juhtus?"  rääkis Kallas AFP-le, tehes oma mobiiltelefoni kontrollides grimasse. "See on hullumeelne," lisas Kallas.

Kremli kriitikuna on endine Eesti peaminister teinud karjääri, seistes tugeva NATO ning Euroopa ja USA tihedate sidemete eest.

Nüüd on Trump vaid mõne lühikese kuu jooksul suure osa sellest pea peale pööranud, lähenedes Moskvale ja eemaldudes lääne liidust, mis on olnud põlvkondade vältel Euroopa julgeoleku alus.

"See on nagu... tead, kui sa võtad vaasi ja sa lõhud selle ära, siis sa saad selle uuesti kokku liimida – aga see pole enam sama," ütles Kallas, rääkides oma 12. korrusel asuvast kontorist Euroopa Komisjoni peakorteris.

"Mul on samasugune tunne, et sa saad selle kokku panna, aga usaldus on katki – ja see pole sama," rääkis Kallas.

Kui maailm näeb vaeva, et Trumpi tegevusega kohaneda, on ka Kallas oma rolli kiirelt ümber mõtestanud.

AFP kirjutab, et USA uus administratsioon on EL-i suhtes avalikult vaenulik ja on bloki sootuks kõrvale jätnud, püüdes edasi minna jõupingutustega Ukraina sõda lõpetada.

Kallas koges seda isiklikult, kui sõitis veebruaris Washingtoni, aga kohtumine välisminister Marco Rubioga jäi ära. 

Ta rõhutab, et tal on tegelikult Rubioga väga sõbralikud suhted pärast positiivseid kohtumisi teistel üritustel ja mitmeid telefonikõnesid.

Samal ajal on Euroopa järjest enam jagunenud väiksemateks rühmadeks, kus suurvõimud, nagu Prantsusmaa ja endine Euroopa Liidu liige Suurbritannia, võtavad järjest enam juhtivat rolli.

Kallas on nõus, et sellised koalitsioonid võivad olla kasulikud näiteks Ungari-suguste Vene-sõbralike riikide vastuseisu vältimiseks, kuid ta ei nõustu sellega, et EL-i kaal väheneb.

"Meie vastastele ei meeldi Euroopa Liit, sest koos tegutsedes me oleme tugevad," rääkis Kallas.

"Aga kui me oleme koos, siis oleme võrdsete volitustega ja see on erinevus. Siis saame rääkida nagu võrdsed," lisas Kallas.

EL-i välispoliitika juhil on raske amet. Liikmesriikide välissuhted lähtuvad tihti ka enda iseseisvatest huvidest.

"Liikmesriigid ei soovi, et ta tooni määraks, nad tahaksid pigem veel ühte bürokraati," märkis üks anonüümseks jääda soovinud diplomaat.

Kallas on aga endine riigijuht ning ta on püüdnud seda mõjuvõimu kasutada.

"Ta on sageli liiga dogmaatiline, liiga kangekaelne ja ei suuda näha puude taga metsa," märkis teine ​​kõrge diplomaat.

Kallas põrkus kiirelt oma võimaluste piiridega pärast seda, kui ta püüdis saada liikmesriikidelt panust 40 miljardi euro suuruse relvaabi jaoks Ukrainale, kuid ebaõnnestus.  

"Kõige masendavamad on EL-i institutsioonide vahelised tühised võitlused," ütles Kallas.

"Mul pole midagi selle vastu, kui asi saab korda tehtud. Ma mõtlen, et see on praegu oluline, mitte see, kes saab skoorida," rääkis Kallas.

Kallas rõhutab, et Trumpi põhjustatud pöörased muutused annavad talle töös ka uusi võimalusi, kuna ta püüab suurendada Euroopa mõju Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas.

"Kõik vaatavad Euroopa poole, sest me oleme kindel, usaldusväärne ja prognoositav partner. See on tegelikult ka võimalus suurendada meie geopoliitilist jõudu," märkis Kallas.

Muuhulgas püüab ta suunata Euroopa diplomaatilised jõupingutused sellele, et saada võimalikult palju riike ÜRO-s toetama resolutsioonidega Ukrainat, isegi kui USA on selle vastu.

"Sellega on raske hakkama saada, kuid sa pead olema väga paindlik ja valmis liikuma ja muutma ka oma mõtlemist," märkis Kallas.