"Lõhkeainetehase rajamine Eestisse on tugevaks lisaväärtuseks kaitsetööstuspargile ja seal tegutsema hakkavatele moonatootjatele," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

"Euroopas on sõjalise lõhkeaine tootmisvõimsuse puudujääk, seega uue tootmisvõimsuse rajamine on oluline tarnekindluse tagamiseks nii Eesti kui ka laiemalt regiooni ettevõtetele. Lõhkeainetehas suurendab Eesti atraktiivsust kaitsetööstuse asukohana," lisas ta.

Kui varasemalt on kaitseminister rääkinud, et lõhkeainet võiks toota Eestis põlevkivist, siis nüüd kaitseministeerium täpsustas, et põlevkivi kasutamine ei ole tehase eelduseks.

"Metanooli tootmine põlevkivist ei ole eeltingimus RDX tehase rajamiseks ega ole selle projekti osa," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Andra Nõlvak.

"Pigem on see võimalus ehk et kui põlevkivikeemiatööstuses metanooli tootmine tekib, siis võib olla mõistlik seda edasi väärindada näiteks formaldehüüdi ja sealt edasi heksamiini tootmiseks. Kasutatav metanool ei pea olema ka põlevkivikeemiatööstusest," lisas Nõlvak.

Tema sõnul võib vajadusel ka kogu kasutatava metanooli Eestisse sisse ostetud.

Esialgu kuulub kogu ettevõtte aktsiapakett Eesti riigile, kuid tulevikus on kavas kaasata strateegiline investor. Alustuseks tehakse kuni 7,2 miljoni euro suurune sissemakse, millest kaetakse insenertehnilise projekti ja ettevalmistavate tegevuste kulud.

Lõpliku investeeringu mahuks on kaitseminister varem nimetanud hinnanguliselt 120–130 miljonit eurot.

Insenertehnilise projekti koostamine võtab umbes aasta ja selle tulemuste põhjal tehakse lõplik investeerimisotsus.

Lõhkeainetehase rajamine on kavandatud kaitsetööstuspargi territooriumile ning tootmisega loodetakse alustada 2028. aastal. Tehas hakkab tootma põlevkivist RDX-tüüpi lõhkeainet, mida kasutatakse näiteks mürskudes, miinides ja raketipeades.

Peamisteks klientideks näeb valitsus nii Eesti kui ka Euroopa laskemoona tootjaid. Aastane tootmismaht on Pevkuri varasemate ütluste kohaselt 600 tonni lõhkeainet RDX.