Riik plaanib 100 miljoni eest põlevkivist lõhkeaine tootmise tehast
Kaitseministeerium kavandab Eestisse ehitada enam kui 100 miljonit eurot maksvat tehast, mis hakkaks põlevkivist lõhkeainet tootma. Tehas tuleks osaliselt erainvestorite raha eest, kuid riigil säiliks kontrolliv osalus. Valitsus kiitis tehase tasuvuse analüüsimise neljapäeval heaks.
"Me oleme nüüd mõnda aega kaitseministeeriumis arutanud võimalust kaitsetööstuspargi rajamiseks, kus tegevused on käimas. Kaitsetööstuspargi ankurrentnik peaks olema suurekaliibrilise laskemoona tootja. Vaadates praegu Euroopas toimuvat, on selge, et kriitiline puudujääk on lõhkeainest," ütles kaitseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil.
"Vaadates ka Eesti enda arenguid eelkõige põlevkivisektoris, siis meil on üks turueelis, mida me peaksime ära kasutama. See turueelis on, et põlevkivi töötlemisel on võimalik toota heksamiini, mis on vältimatu koostisaine lõhkeainele RDX," lisas Pevkur.
Kaitseministeeriumi hinnangul võiks Eestis ära kasutada umbes poole lõhkeainetehase toodangust, juhul kui õnnestuks Eestisse meelitada suurekaliibrilise laskemoona tootmise tehas. Pool toodangust läheks ekspordiks.
"Et seda lõhkeainet toota, me saaksime ära kasutada oma turueelist, lõhkeaine põlevkivist tootmises. Seetõttu oli minu ettepanek vabariigi valitsusele täna, et rajada Eestisse lõhkeainetehas," lisas Pevkur.
Esmalt plaanib kaitseministeerium viia läbi majandusliku tasuvuse analüüsi. "Ilma tasuvusuuringuta keegi ühtegi suurt investeerimisotsust tegema ei hakka. Lõhkeainetehase rajamaine on üle 100 miljoni euro," rääkis Pevkur. Hiljem täpsustas Pevkur, et esialgne hinnang jääb vahemikku 120-130 miljonit eurot.
Tasuvusanalüüsi peale võiks Pevkuri hinnangul minna seitse kuud kuni aasta ja maksma läheks see kuus kuni seitse miljonit eurot. Kui tasuvusanalüüs näitab, et tehast on mõistlik ehitada, siis kaitseministri hinnnagul võiks tehas tootma hakata aastast 2028.
Kui tehas saavutaks oma täisvõimsuse, võiks Pevkuri sõnul aastane tootmismaht olla umbes 600 tonni lõhkeainet RDX.
Riik jääb ettevõtte vähemalt enamusosanikuks. "Kindlasti ei ole meie soov teha seda riigiettevõttena, aga arvestades strateegilist kaupa, mis lõhkeaine on, on meie soov hoida kontrollpakki riigi käes, aga kaasata erainvestorid. Kas selleks erainvestoriks on seesama laskemoonatootja või keegi teine, seda näitab aeg," märkis Pevkur.
"Meie soov oli täna saada vabariigi valitsuselt põhimõtteline nõusolek, et selle teemaga edasi minna. Selle nõusoleku me saime. Edasi me jätkame tööd rahandusministeeriumiga, et leida kiiresti rahastusallikas tasuvusuuringu tegemiseks ja vastavalt meie pakutud ajagraafikule, selle teemaga edasi liikuda," lisas Pevkur.
"Ta kannaks mitut eesmärki. Esiteks väärindada rohkem põlevkivi. Teiseks vähendada kriitilist puudujääki relvatööstuses, milleks on lõhkeaine. Kolmandaks loomulikult ka kasvatada riigieelarvet ja anda inimestele tööd ning suurendada meie enda kaitsevõimet ja kaitsetööstust," lisas kaitseminister.
Pevkuri sõnul oleks lõhkeaine tootmisel kaasatud Eesti Energia tütarfirma Enefit Power. "Nad niikuinii plaanivad praegu erinevaid investeeringuid selleks, et põlevkivi ahju ajamisest minna üle rohkem põlevkivi väärindamise peale," märkis Pevkur.
Euroopas on lõhkeinepuudus
Relvatööstur ja Eesti Arsenali juht Jens Haug ütles, et peale Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on Euroopas lõhkeainet puudu, kuid Eestisse lõhkeaine tehase rajamisel on ka oluline, mis hinnaga siin võiks lõhkeainet toota.
"Euroopa kontekstis väga suur osa lõhkeainetehaseid ju pärast külma sõja lõppu lõigati vanarauaks. Ja praegu nutetakse siin taga. Teiseks pärast Ukraina täiemahulise sõja algust on kõik allesjäänud tehased koormatud 100 protsenti. Oma riikide tellimused on mitmeks aastaks ette," rääkis Haug.
"Selles mõttes on kindlasti selline tehas asjakohane Eesti oma tootmise jaoks. Eesti kindlasti saaks kasutada seda lõhkeainet," rääkis Haug.
Tema sõnul võib Eestis toodetava lõhkeaine omahind isegi maailmaturu hindu ületades olla regiooni moonatootjatele atraktiivne, sest lõhkeaine transport on keeruline. "Kiire kättesaadavus ja realistlik planeeritavus on kindlasti tähtsamad kui 10-20 protsenti hinnaerinevust," märkis Haug.
Lisaks ei pruugi odavamad hinnad kuskil mujal maailmas lõpphinnana odavaks jääda. "Tihti hind kuskil Aasia tehases võib tunduda äärmiselt mõistlik. Ja siis, kui kõikide regulatsioonide, nõuete ja piirangutega on lõhkeaine saadud Eestis olevatesse ladudesse, siis selle hind on midagi sootuks muud," ütles Haug.
Haugi sõnul oleks Eestis paiknev lõhkeainetehas konkurentsieelis kõigile regiooni laskemoonatootjatele. "See on konkurentsieelis kõikidele, kes asuvad siin lähimates sõbralikes riikides – nii Lätile, Leedule, Soomele ja Rootsile," rääkis Haug.
Kaitseminister Hanno Pevkur kommenteeris teemat ka "Aktuaalse kaamera" otsestuudios!
Toimetaja: Huko Aaspõllu