Soome kavatsus on ehitada raudtee, mis algab ühendusega Oulust Kemi, sealt edasi Torniosse, üle piiri Rootsis asuvasse Haparandasse ning sealt kaevanduslinna Kirunasse. Lõpp-punkt on Norra Narviki sadam.

Iltalehti andmetel otsustas Soome valitsus eraldada raudtee planeerimiseks 20 miljonit eurot. Kogu projekt on aga väärt miljardeid eurosid.

Esimeses etapis ehitatakse raudtee, mille rööpmelaius sobitub Narviki ühendusega, Haparandast Kemisse ja siis Oulusse.

Teises etapis pikendatakse uut rööpmelaiust ka Rovaniemini. See laiendus on oluline ka Soome saabuvate NATO vägede jaoks, mis paigutatakse Soome 2026. aastal.

NATO kaitseplaanid eeldavad, et vajadusel tarnitakse Narviki sadamast Soome suunas raskerelvastust.

Teede- ja sideminister Lulu Ranne ütles novembris Iltalehtile antud intervjuus, et Lapimaal on Venemaa ohu tõttu algatamisel hiigelprojekt. "Tanke ja kahureid tuleb liigutada igas olukorras," rõhutas ta.

Ranne rääkis novembris, et varustuskindlus ja sõjaline mobiilsus eeldavad raudteeühenduse rajamist Narvikist Kemi. "See on esimene lõik, mis tuleb ehitada, et saaksime Euroopa rööpmelaiusel sõita," rääkis Ranne novembris Iltalehtile antud intervjuus.

Euroopa transpordivõrgustiku (TEN-T) määrus jõustub Euroopa Liidus järgmisel suvel. See sisaldab nõudeid 1435 mm rööpmelaiusele ülemineku planeerimiseks erinevate rööpmelaiustega riikides. Soomes on kasutusel 1524 mm rööpmelaius.

Lisaks julgeolekule toob raudteeühendus kasu ka Soome eksporditööstusele ja turismile. Näiteks Soome metsa- või terasetööstuse toodangut saab edaspidi raudteed pidi tarnida Narviki ja sealt kaubalaevadel näiteks Ühendkuningriiki ja Põhja-Ameerikasse.

Samamoodi saavad Soome turistid sõita rongiga nii Põhja-Norrasse kui ka Abisko piirkonda Rootsis.

Iltalehti teatel otsitakse raudteeprojektile EL-ilt rahastust.

Soome ja Norra kavatsevad parandada ka omavahelisi maanteeühendusi nende võimalikuks kasutamiseks sõjalisel otstarbel.