"Koostöö nii maantee- kui ka raudteeühenduste vallas sõjaliseks kasutamiseks on käimas," ütles Norra peaminister Jonas Gahr Støre kolmapäeval Oslos peetud pressikonverentsil, mis toimus seoses Soome presidendi Alexander Stubbsi riigivisiidiga.

Norra peaminister viitas sellele, et Soome ja Norra vaheline piir on 700 kilomeetrit pikk ning riigid peavad tegelema selle mõjuga kaitseplaneerimisele ja infrastruktuurile, vahendas väljaanne EurActiv.com.

"Ei tohi unustada, et Soome on nagu saar. Vajame ka Norra kaudu juurdepääsu põhja poole," lisas Stubb.

Soome ja Norra plaanid on osa Euroopa Liidu sõjalise mobiilsuse algatusest, mille eesmärk on vähendada transpordis bürokraatlikke piiranguid, töötada välja ühised standardid ja määrata kindlaks marsruudid algatuse liikmete vahel, et vähendada võimalikke viivitusi piiriületamisel ning hõlbustada vägede ja varustuse liikumist konfliktipiirkonda.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on sõjaline mobiilsus üle Euroopa muutunud olulisemaks, sest Ukrainat toetavad riigid on saatnud sinna üle Euroopa või teiselt poolt Atlandi ookeani kõikvõimalikku kaitsevarustust.

EL-i sõjalise mobiilsuse kava on muutunud üheks EL-i juhtprojektiks, kusjuures Euroopa Liidu välised riigid, nagu USA, Kanada, Norra ja Ühendkuningriik, on üksteise järel algatusega ühinenud.

Ka Türgi on huvi tundnud, kuid pole veel kõikidelt EL-i liikmesriikidelt rohelist tuld saanud, kuna Küpros on seni olnud Ankara osalemise vastu Küprosel kestva türgi ja kreeka kogukonna vastandumise tõttu.

Samuti kaalub Šveits, kas algatusega ühineda.

Stubb rääkis, et Soomel on palju õppida Norralt, mis on pikka aega olnud NATO liige.

Pärast seda, kui Venemaa 2022. aastal tungis Ukrainasse, esitasid Soome ja Rootsi avalduse NATO-ga ühinemiseks, Soome ühines 2023. aasta märtsis ja Rootsi aasta hiljem, lõpetades 200 aastat kestnud sõjalise mitteühinemise.

"On selge, et sõjalisest strateegilisest vaatenurgast on meie lähimad liitlased Norra ja Rootsi," ütles Stubb pressikonverentsil.

Soome presidendi sõnul on kolmel Põhjamaal palju ühist, lisades, et nende kaitseministeeriumid tegelevad praegu selle kallal, millist kaitset nad koos arendaksid.

Eelmisel kuul palus Soome Rootsil juhtida NATO staapi Põhja-Soomes, et tugevdada kaitset naaberriigi Venemaa vastu, kuna Rootsi väljendas soovi olla osa piirkonna infrastruktuuri ja koostöö tugevdamisest. Seoses NATO uue staabiga Soome Lapimaal ütles Norra peaminister, et tema riik annab selle käsutusse vägesid, kuigi ta keeldus täpset arvu avaldamast.

Stubb ja Gahr Støre nõustusid, et suhted Venemaaga jäävad külmunud seisu aastateks.

"Raske on olla optimistlik, et lähiajal naaseksime normaalsema piiriülese koostöö juurde [Venemaaga], nagu oli 10-15 aastat tagasi," ütles Gahr Støre.

Stubb tõi välja ka kolm tegurit, mis kujundavad Soome suhtumist Venemaasse: Venemaa nullsummamängul põhineva välispoliitika jätkamine, autoritaarse riigi püsimine ja Ukraina sõja eelse sõjalise võimekuse taastamise ulatus. "See aga ei välista vajadust leida võimalusi Venemaaga pikaajaliseks koostööks pärast sõja lõppu," lisas Soome president.