Maamaksu tõstmine kerkis päevakorda kolm aastat tagasi, kui Eestis tehti uus maahindamine ja leiti, et maa väärtus on 20 aastaga mitu korda kasvanud. Keskeltläbi umbes kaheksa korda, ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ERR-ile.

Väärtuslikum maa tähendab ka suuremat maamaksu. 2022. aasta maahindamise tulemused jõustusid eelmisel aastal. Selleks aga, et maks ei kerkiks kohe sama palju nagu maa väärtus, kehtestas riik leevendusmeetme, et maamaks ei tohi aastas suureneda rohkem kui 10 protsenti. See piirang kestis ainult 2024. aastal.

"Selle aasta algusest jõustus muudatus, kus maamaksusumma võib tõusta kuni 50 protsenti ja järgmisel aastal kohalik omavalitsus saab ise otsustada, kui suur maamaksusumma tõus võib olla, vahemik on 10 kuni 100 protsenti. Kaubandus-tööstuskoja ettepanek oligi see, et maaomanikud, nii inimesed kui ka ettevõtjad, ei peaks liiga kiiret maamaksusumma tõusu üle elama," rääkis Udras.

Seega pakub koda, et maamaksuseaduses võiks muuta maksutõusu piirmäära tagasi selliseks nagu eelmisel aastal ehk summa võib suureneda kuni 10 protsenti.

Koda: avalik huvi ei kaalu üles erahuvi

Kaubanduskoda märgib oma pöördumises regionaal- ja põllumajandusministrile, et kui riigikogu võttis vastu korralise maa hindamisega seotud seadusmuudatused, sealhulgas maksutõusu piirmäära kehtestamise, siis sellega anti lubadus, et maaomanike maksukoormus ei kasva järgnevatel aastatel liiga kiiresti. Sellega tekkis koja väitel õiguspärane ootus, et piirmäär 10 protsenti jääb kehtima kauemaks kui üheks aastaks.

"Õiguspärane ootus ei tähenda seda, et maamaksu tõusu 10-protsendilist piirmäära ei tohi üldse muuta. Samas õiguspärase ootuse piiramisel tuleb kaaluda nii avalikku huvi, aga ka erahuvi. Meie hinnangul ei olnud ega ole ka praegu väga kaalukaid avalikust huvist tulenevaid argumente, mis kaaluksid üles maaomanikele antud lubaduse kiiret murdmist," seisab kaubanduskoja pöördumises ministrile.

Veel üks esile toodud kitsaskohti on maksukeskkonna ettenähtavus ehk maaomanik ei tea praegu, kas ja kui palju suureneb tema maamaksusumma järgmisel aastal ja edaspidi.

"Kõige rohkem see puudutab neid ettevõtteid, kelle jaoks maa on oluline tootmissisend ehk siis peamiselt põllumajandusettevõtteid, aga ka metsandusettevõtteid ja ettevõtteid, kellele kuulub kinnisvara," selgitas Udras.

Eriti keeruliseks läheb siis, kui ettevõtjal on maad eri omavalitsustes, kes võivad kehtestada erinevad piirmäärad. Nii on väga keeruline prognoosida järgmisel aastal tasumisele kuuluvat maamaksu summat. Kui piirmäär oleks ühtlaselt 10 protsenti, oleks kulusid oluliselt lihtsam ette näha, märgib kaubanduskoda.

Veel on pöördumises esile toodud muudatuse positiivne mõju regionaalarengule ning administratiivkoormuse vähenemine nii omavalitsuse kui ka maksuameti jaoks.

Regionaalminister on valmis arutama

Värske regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) ütles ERR-ile, et 10-protsendine piirmäär kehtestati algusest peale ühekordse meetmena, et anda aega uue olukorraga kohaneda.

"Valitsuse prioriteet on tugevdada meie kohalike omavalitsuste finantsvõimekust ja otsustusõigust. Maamaks on kohalik maks, mis laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse ning see on kriitiline tuluallikas kohalike teenuste rahastamisel. Seetõttu kehtestasime 2025. aasta piirmääraks kuni 50 protsenti, et see võimaldab kohalikel omavalitsustel oma tulubaasi järk-järgult kasvatama hakata vastavalt kohalikele vajadustele," rääkis minister.

Samuti juhtis ta tähelepanu, et Eesti on Euroopa võrdluses üks viimaseid riike selles, kui palju on kohalikul tasandil otsustusõigust.

"Selle kaudu me anname kohalikule tasandile reaalse autonoomia ja vastutuse oma piirkonna arengu eest. Seda on omavalitsused ise ka öelnud, et nad seda soovivad."

Omavalitsused ise on esile toonud veel seda, et 10-protsendise piirmäära kehtimisel nende maamaksusummad vähenesid, rääkis Marko Udras. "Põhjus on ka selles, et riik teatud maaliikide osas vähendas maamaksumäärasid."

Terras märkis, et mõistab kaubanduskoja muret nii prognoositavuse kui ka stabiilse majanduskeskkonna pärast. "Samas ma usun, et rahaliselt tugevad ja iseseisvalt otsustavad kohalikud omavalitsused on pikas perspektiivis kogu Eesti, sealhulgas ettevõtluse arengu ja heaolu vundament. Need muudatused teenivad just seda laiemat eesmärki."

Parempoolset poliitikat viljelev valitsus peab nüüd valima, kas toetada omavalitsuste suuremat finantsautonoomiat või luua ettevõtetele stabiilsem maksukeskkond.

Terras rõhutas korduvalt, et ettepaneku üle arutamiseks tahab ta kaubanduskoja esindajatega silmast silma kohtuda, et leida olukorrale parim lahendus.