Satelliit Kosmos 2553, mille Venemaa saatis orbiidile nädalad enne Ukrainasse sissetungi 2022. aastal, on viimase aasta jooksul korduvalt kontrollimatult pöörelnud, näitavad kosmosejälgimisfirma LeoLabsi Doppleri radarid ja Slingshot Aerospace'i optilised andmed, mida Reutersiga jagati, kirjutas Reuters.

Satelliiti peetakse nii Vene luure radariplatvormiks kui ka kiirgusekatsetuste platvormiks. Möödunud aastal sai see USA süüdistuste keskmesse, mille kohaselt on Venemaa juba aastaid arendanud tuumarelva, mis suudaks hävitada terveid satelliidivõrke, nagu näiteks SpaceX-i ulatuslik Starlinki internetisüsteem, mida kasutavad Ukraina väed.

Kuigi Kosmos 2553 ei ole ise relv, on USA ametnike hinnangul selle eesmärk toetada Venemaa tuuma-antissatelliitrelva arendamist. Venemaa on eitanud sellise relva väljatöötamist ning väidab, et Kosmos 2553 on mõeldud teadusuuringuteks.

Kosmos 2553 on viibinud suhteliselt isoleeritud orbiidil umbes 2000 kilomeetri kõrgusel Maast, piirkonnas, mida tugev kosmiline kiirgus mõjutab ja mida side- või Maa-seire satelliidid tavaliselt väldivad.

LeoLabs tuvastas novembris Doppleri radarimõõtmiste abil satelliidi anomaalseid liikumisi oma ülemaailmse maismaajaamade võrgustiku kaudu. Detsembriks tõstis ettevõte oma hinnangu kõrge kindlusega tasemele, kinnitades, et satelliit pöörleb kontrollimatult, tuginedes uutele radarandmetele ja teise kosmoseettevõtte tehtud satelliidipiltidele, ütles LeoLabsi vanemtehniline ekspert Darren McKnight agentuurile Reuters.

Venemaa kaitseministeerium ei vastanud kommentaaritaotlusele. "See tähelepanek viitab tugevalt sellele, et satelliit ei ole enam töökorras," ütles Washingtonis asuv mõttekoda Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus LeoLabsi analüüsi kohta oma iga-aastases kosmoseohu hindamises, mis avaldati reedel.

Kosmos 2553 on üks paljusid Vene satelliite, millel kahtlustatakse seotust riigi sõjaliste ja luureprogrammidega. Venemaa on pidanud SpaceX-i Starlinki, tuhandetest satelliitidest koosnevat võimsat süsteemi, legitiimseks sõjaliseks sihtmärgiks, kuna Ukraina väed kasutavad teenust koos relvadega lahinguväljal.

Moskva, samuti Hiina ja USA, investeerivad kümneid miljardeid dollareid sõjalistesse kosmosetaristutesse ning katsetavad salaja erinevaid tehnoloogiaid orbiidil, mis võivad omada vaenulikke sõjalisi rakendusi. See tekitab muret võimalike valearvestuste ja õigustatud sihtmärkide määratlemise reeglite pärast tulevase kosmosekonflikti korral.