21 riigi inimõiguste organisatsioonide tööl põhinev aruanne tõi välja, et omandisuhete läbipaistmatus, valitsuse kasvav mõju avaliku meedia üle ja ajakirjanike ähvardamine ohustavad terves EL-is meediavabadust, vahendas The Guardian.

"See pole üllatus," ütles aruande peatoimetaja Jonathan Day. "Valitsuste jõupingutused õigusriigi ja demokraatlike institutsioonide nõrgendamiseks algavad peaaegu alati püüdest kontrollida oma riigi meediamaastikku."

Day rõhutas, et EL-i katse kaitsta meediavabadust ehk Euroopa meediavabaduse määrus seisab silmitsi vastupanuga.

Aruandes toodi välja, et meediaväljaanne ülemäärane koondumine väheste omanike kätte on probleem Horvaatias, Prantsusmaal, Ungaris, Hollandis, Sloveenias, Hispaanias ja Rootsis. Raportis märgiti, et sageli on meedia on koondunud mõne ülirikka inimese kätte.

Koondumist süvendab meedia omandiõiguse läbipaistmatus – paljud liikmesriigid ei ole suutnud luua Euroopa meediavabaduse määruses nõutavat avalikult juurdepääsetavaid andmebaase.

EL-i meediavabaduse määruse eesmärk on tagada ajakirjanike ja allikate kaitse, meediaorganite sõltumatus ja täielik omandisuhete läbipaistvus, kuid paljud liikmesriigid ei soovi seda täismahus rakendada, öeldakse raportis.

Aruandes on toodud välja, et Prantsusmaal on mitmeid probleeme seoses mitmekesisusega. Eraldi rõhutati miljardär Vincent Bolloré poolt Hachette'i kirjastuse ostmist ja selle allasutustesse konservatiivse miljardäri vaadetega nõustuvate juhtide palkamist.

Aruandes rõhutati ka Itaalias juhtiva uudisteagentuuri AGI kavandatavat omandamist Angelucci Groupi poolt, mida juhib paremäärmusliku Lega partei parlamendiliige Antonio Angelucci, kellele juba kuuluvad riigis mitmed ajalehed.

Bonnierile kuulub 43 protsenti kõigist Rootsi päevaajalehtedest; samas kui Schibstedile kuulub veel 13 protsenti.

Hollandis omavad RTL Nederland ja Talpa Network enam kui 75 protsenti teleturust ning veebimeediaturgu domineerivad DPG Mediale, Mediahuisile ja RTL Nederlandile kuuluvad veebisaidid.

Mure mitmekesisuse pärast kasvab ka Saksamaal, kus paljud kohalikud ajalehed sulgevad digitaliseerimise ja lugejaskonna vähenemise tõttu oma kontoreid. Ligi pooled Saksamaa ajalehtede väljaandjatest on vähendanud oma toimetusi ja 62 protsenti plaanivad täiendavaid kärpeid.

Koondumine väheste omanike kätte ja avalikku meediasse sekkumine on eriti kõrge Ungaris, kus peaminister Viktor Orbáni lojalistide juhitavale ajakirjanduse ja meedia sihtasutusele KESMA kuulub mitusada meediaettevõtet.

Orbánile lähedased oligarhid hakkasid 2010. aastal suuremaid meediaväljaandeid kokku ostma, seejärel "annetasid" nad need KESMA-le. Aruandes tuuakse välja, et KESMA on alates 2018. aastast toiminud tsentraliseeritud valitsusmeelse meediakonglomeraadina.

Aruandes öeldakse, et Ungaris on avalik meedia tehtud täielikult valitsuse hääletoruks ja et samal kursil on ka Slovakkia, mis on tühistanud toimetuste sõltumatuse kaitse seaduse.

Avalik meedia on haavatav ka Horvaatias, Kreekas, Bulgaarias ja Itaalias, seisab aruandes.

Aruandes leiti ka, et ajakirjanikud on endiselt haavatavad vaenukõne ja füüsiliste rünnakute suhtes ning et 2024. aastal kannatasid nad politseivägivalla all Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris ja Hispaanias ning et mõnes riigis olid naisajakirjanikud ebaproportsionaalselt rünnakute sihtmärgiks.

Ka vaigistuskaebused ehk nn SLAPP-hagid kujutavad endast potentsiaalset eksistentsiaalset ohtu vähemalt kümnes EL-i riigis. Slovakkias algatas ka peaminister Robert Fico ajakirjaniku vastu vaigistuskaebuse.

Raportis öeldakse, et ka avaliku sektori ametnikud takistavad ajakirjanike tööd, eirates teabenõudeid.