Olukorras, kus USA uue presidendi administratsioon on eri ettekäänetel asunud külmutama mõnede ülikoolide riiklikku rahastust ja nõudma, et lõpetataks teatud uurimissuunad, mis käsitlevad näiteks keskkonnamuutuseid, vaktsiine või vähemuste- ja soouuringuid, on eri Euroopa riigid asunud löögi alla sattunud USA teadustalenti endale meelitama.

"See olukord on võimalus näidata maailmale, et Euroopa jääb teadusele ja teadusuuringutele turvaliseks ruumiks," ütles Euroopa idufirmade, teadusuuringute ja innovatsiooni volinik Ekaterina Zaharieva eelmisel nädalal ELi seadusandjatele.

Samuti ütles Zaharieva, et komisjon sätestab teadusuuringute vabaduse EL-i õiguses ja suurendab viivitamatult Euroopa Teadusnõukogu (ERC) pakutavat rahalist toetust - USA-st Euroopasse kolivad teadlased võivad tulevikus taotleda rahastust kokku kuni 4,5 miljoni euro eest, kirjutas Politico.

Programmid USA teadustalendi meelitamiseks on näiteks Aix Marseille' ülikoolil Prantsusmaal, Brüsseli Vrije Universiteitil Belgias ja Karolinska instituudil Rootsis.

Eesti ülikoolid sarnaseid samme pole veel astunud.

Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektori Tõnu Viigi sõnul pole neil keskset kava meelitada oma ridadesse USA teadlasi või õppejõude. "Aga teadlaste kutsumine käib ülikoolis üldiselt teadlaste ja uurimisgruppide vahel otse," sõnas Viik viidates, et tal ei pruugi olla kogu informatsiooni.

Viigi sõnul on USA administratsiooni ja ülikoolide kokkupõrkel eelkõige mõju ülikoolide autonoomia printsiibist kinnipidamisele.

"Kui sellises riigis nagu USA, mille ülikoolid on eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest olnud maailma ülikoolide hulgas lipulaevadeks, ülikoolide autonoomiat kärbitakse, siis see nõrgestab ülikoole, see nõrgestab teadust, see nõrgestab nende ülikoolide staatust teiste ülikoolide seas maailmas," ütles Viik.

Küsimusele, kas ülikoolide autonoomia kärpimine võib kanduda üle ka teistesse riikidesse, näiteks Eestisse, vastas Viik, et muidugi võib.

"Me näeme erinevaid USA kultuurisõdade impordi katseid Eestisse, meile on proovitud importida juba nii mitmeidki kultuurilisi vastasseise, enamasti muidugi poliitilisi. Me näeme ka seda, et Euroopa populistlikud konservatiivsed ringkonnad võtavad hea meelega kinni Trumpi initsiatiivist ja ründavad ülikoolide autonoomiat ka Euroopas. Ka Eesti meedias on näha, et ülikoole halvustavaid seisukohti on tavalisest rohkem. Näen ka seda ühe kultuurisõja impordi vormina," ütles Viik.

Viik tõdes, et erinevalt USA-st ei ole Eestis seadusandja ülikoolide kallale läinud. "Eestis on ülikoole ja nende autonoomsuse põhimõtet eri arvajate poolt kritiseeritud eelkõige meedias. Selle vastu peavad ülikoolid ise argumenteerima ja häält tegema," sõnas Viik.

Viik ütles, et ta ei tea, et mõni TLÜ teadlaste koostööprojekt USA ülikoolidega oleks viimaste sündmuste valguses ära jäänud. "Pigem ikkagi kuulen, et koostöö jätkub," ütles Viik.

Asser: TÜ koostööprojektid USA-ga on saanud pihta

Ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles, et TÜ ei ole juhtkonna tasemel konkreetselt USA teadlaste töölekutsumisega seonduvat arutanud.

"Muidugi pakub Tartu Ülikoolile välismaine akadeemiline personal huvi, aga hetkel konkreetset strateegiat pole. Euroopa ülikoolide gildis on see teema olnud arutusel prorektorite tasemel, aga Tartu Ülikoolil sellist plaani pole. Me ei lähe hetkel sinna turule konkreetselt küsima," sõnas Asser.

Asseri sõnul pole kahtlust, et USA-s toimuv raputab akadeemilist maailma.

"Rünnatud on ju akadeemilist vabadust sõna otseses mõttes. Ma ei tea ka detaile hetkel, sest olukord seal muutub küllalt intensiivselt, aga USA-s on vaenatud selgelt teatud uurimissuundasid ja rahastuskraanid kinni keeratud. Ameerika kolleegid tunnevad hirmu selle ees, mis seal toimub. Ja mitte ainult ühes ülikoolis, vaid laiemalt," sõnas Asser.

Asseri ütles, et tema informatsioon pärineb teiste Euroopa ülikoolide rektoritelt, kes on viibinud USA-s viimaste nädalate jooksul - sealne olukord on nende sõnul hirmutav ja tõsine.

"See on kahetsusväärne, et nii on. Seal võib olla pikaajalisi uuringuid ja rahastuse äravõtmine võib olla surmahoop mõnele projektile. See ei ole kindlasti arukas tegu, mis seal toimub praegu," ütles rektor.

Asseri sõnul pole võimalik öelda, kas Ameerikas administratsiooni hammasrataste vahele jäänud teadustööd on võimalik niisama lihtsalt Euroopas või mujal maailmas jätkata.

"Ma ei oska öelda, see sõltub ju algatatud projektide mahust ja kes on sinna rakendatud. Akadeemiline võimekus Euroopas on, aga kas kinni pandud asju on võimalik otse Euroopasse üle tuua - see ei pruugi olla nii lihtne," ütles rektor.

Asseri hinnangul ei peaks Eesti orienteeruma ainult Ameerikale, vaid võiks tunda huvi õppejõudude vastu ka teistest riikidest.

"See vajak on Eestis olemas. Meil on doktoriõppe defitsiit ja doktoriõppe juhendajate defitsiit. Meil on Eesti teadlasi, kes võiksid tulla tagasi Eestisse. Me ei tea, kas USA sammud just neid Eesti teadlasi häirivad, aga kui kedagi siia tuua, siis ma mõtlen eelkõige Eesti teadlaste tagasitoomisele," ütles Asser.

USA poliitikas toimuv on mõjutanud juba ka Tartu ülikooli teadustööd. "Meil on koostööprojekte USA-ga, mis on saanud pihta," ütles Asser.

EKA: Eesti ülikoolidel on sammudeks vaja aega

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on USA teadlaste tööle kutsumise teemat praegu alles arutamas.

"Kuna ka riiklikult pole veel selge eri rahastusvõimaluste olemasolu, siis me pole konkreetseks nende plaanidega veel läinud, pigem oleme kaardistanud oma soove ja vajadusi USA-sse tööle või õppima läinud eestlaste osas, või siis mõelnud laiemalt, milliseid USA teadlasi ja õppejõude oleks EKA-le vaja," ütles EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.

Kaljundi märkis, et USA teadlaste Euroopasse kutsumisel on riigid leidnud eri viise. "Mõned riigid, nagu Soome ja Prantsusmaa, on olnud aktiivsemad," ütles Kaljundi.

EKA rektor Hilkka Hiiop märkis samuti, et EKA rektoraadis ja juhtkogus on see teema tõstatunud, aga EKA-l, nagu ka teistel Eesti ülikoolidel, on rohkem aega vaja.

"Praegu konkreetset plaani pole, sest see on seotud nii rahaga kui ka valikutega. Esmaspäeval on Eesti ülikoolide rektorite nõukogu, kus on selline arutelu ühe päevakorrapunktina tulemas," ütles Hiiop.

Kaljundi sõnul on USA ülikoolid valitsuse konservatiivsetele poliitikatele reageerinud erinevalt: kui Harvard on avaldanud jõulisemat vastuhakku, siis näiteks Minnesota ülikool on loobunud toetusavaldustest Ukrainale.

Ükski EKA-s juba toimiv koostööprojekt USA-ga ei ole kärbete tõttu või muudel põhjustel ära jäänud. "EKA-l on USA-s ka partnerülikool, Rhode Islandi disainiülikool, kellega koostöö toimib," sõnas Kaljundi. 

USA kõrghariduse tuleviku pärast käib terav võitlus ja mitmed eliitülikoolid on sattunud Trumpi administratsiooni hambusse. Võimud väidavad, et eliitülikoolid pole suutnud Palestiinat pooldavate meeleavaldustega kaasnenud antisemitismi ohjeldada, ning ähvardavad kärpida kõrgkoolide rahastamist. Samuti tahab Washington, et ülikoolid loobuksid mitmekesisuse edendamise poliitikast.

Ülikoolide vastuhakku Trumpi poliitikale veab Harvardi ülikool, kes lükkas hiljuti tagasi administratsiooni nõudmised poliitikamuutusteks. Trump on survestamas ülikooli 2,2 miljardi dollarilise kärpega ning ähvardusega võtta ära ülikooli kui avalikku hüve pakkuva asutuse maksuvabastuse.