Saatse saapa ümbersõidutee rajamine osutus oodatust keerukamaks
Saatse saabast läbiva riigimaantee asemele uue ümbersõidutee rajamine on osutunud oodatust keerulisemaks. Kui algselt loodeti, et Mustoja maastikukaitseala läbiva uue tee ehitamiseks pole keskkonnamõjude hindamist vaja, siis maastikult leitud mitmed looduskaitse alused liikide tõttu tuleb mõju-uuring ikkagi teha ning tee valmimine lükkub seetõttu aasta võrra edasi.
Värska-Ulitina teelõik läbib kahel korral, kokku pea ühe kilomeetri pikkusel lõigul Venemaa territooriumi. Seal ei või peatuda ega kõndida jalgsi.
Kui Venemaa paneks läbisõidu oma territooriumil üleöö kinni, jääks väike Lutepää küla tupikusse, sest see asub kahe teelõigu vahel. Et sellist olukorda vältida, eraldas valitsus ümbersõidutee ehitamiseks 2,7 miljonit eurot ja aasta algul alustas transpordiamet projekteerimistöödega.
"Suurem väljakutse on maastikukaitseala ise, Natura 2000 ala, mis seab meile piiranguid. Täna me otsime maastikukaitseala sees, kuhu see tee lõpuks tuleks," ütles transpordiameti lõuna osakonna juhataja Janar Taal.
Planeeritav ümbersõidutee asub Mustoja maastikukaitsealal, kus asub ka Mustoja mõhnastik. Tegemist on Kagu-Eesti suurima ja reljeefseima mõhnastikuga, mis juba iseendast on oma ümarate liivaste mäekeste ja väikeste orgude ning sookestega ülipõnev maastik, kuhu tee rajamine on nii ehk naa suur väljakutse.
See, et seal tuleb teha ka keskkonnamõjude hinnang, tuli ka keskkonnaametile ootamatult, kuna nende registris olevad andmed ei olnud täpsed ega vastanud sellele, mis leiti maastikult.
"Tegemist on äärmiselt põneva reljeefiga alaga ja see reljeef pakub elupaiku väga erinevatele liikidele ja seal on ka hästi erinevaid, huvitavaid elupaiku. Erinevad metsa elupaigad ja niiskemad soo elupaigad. Näiteks aas-karukell on põnev ja ilus lill, keda seal on päris palju, nelke, mets-vareskold," rääkis keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Märt Holtsmann.
Nii on praegu kaalumisel kaks erinevat teetrassi, millest üks kulgeks üle soo.
"Eks me kaalumegi läbi keskkonnamõjude hindamise (KMH) protsessi seda, et kumb lahendus mõistlikum on. Kumb on tulenevalt erinevatest keskkonnapiirangutest teha võimalik täna, et see selgub KMH protsessi käigus," lausus Taal.
Ümbersõidutee ehitatakse kõvakattega ja selle rajamine puudutab kuni 15 eramaaomanikku. Keskkonnamõjude hinnangu tegemise vajadus lükkab ümbersõidu tee valmimise aasta võrra edasi.
Toimetaja: Marko Tooming