Leppega saab USA eelisligipääsu uutele investeerimisprojektidele Ukrainas alumiiniumi, grafiidi, nafta ja maagaasi kaevandamise projektide arendamiseks.

USA president Donald Trump ja tema administratsioon on korduvalt väljendanud soovi lõpetada kiiresti Venemaa kolme aasta eest alustatud sõda Ukrainas. Maavaraleppe sõlmimine annab kindlust Kiievile, mis on kartnud USA toetuse taandumist rahuläbirääkimistel Venemaaga.

"See lepe annab Venemaale selge signaali, et Trumpi administratsioon on pühendunud rahuprotsessile, mille keskmes on pikaajaliselt vaba, suveräänne ja jõukas Ukraina," ütles USA rahandusminister Scott Bessent. "Ükski riik ega inimene, kes on rahastanud või varustanud Vene sõjamasinat ei saa hüvesid Ukraina ülesehitamisest."

Ukraina esimene asepeaminister ja majandusminister Julija Svõrõdenko teatas sotsiaalmeedias, et "koos USA-ga loome fondi, mis meelitab meie riiki ülemaailmseid investeeringuid".

President Donald Trumpi sõnul oli tal maavaraleppe allkirjastamisest juttu ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Vatikanis paavst Franciscuse matusel.

"See lepe ei tekita võlga - see loob taastamisfondi, mis investeerib Ukrainasse ja teenib siin tulu. See on ühine püüdlus koos USA-ga, võrdsetel tingimustel, võimaldades nii Ukrainal kui ka USA-l, kes aitab meil end kaitsta, sellelt tulu teenida," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Leppe allkirjastamisele kolmapäeval eelnes nädalaid keerulisi läbirääkimisi. Algselt pidi leppe allkirjastamine aset leidma veebruaris president Zelenski külastuse ajal Washingtoni, kuid Zelenski lahkus peale sõnasõda Trumpi ja asepresident JD Vance'iga ovaalkabinetist lepingut allkirjastamata.

Lepe sai allkirjad Trumpi käesoleva ametiaja 100. päeval presidendina, mil reitingud on näidanud valitsuse majanduspoliitikast tulenevalt presidendi toetuse langust.

Leppe järgi luuakse riikide poolt kahasse juhitud rekonstrueerimisinvesteeringute fond, milles jääb esimene õigus kasumi jaotamiseks USA-le, seejuures on leppe eesmärgiks osalt hüvitada USA tulevast sõjalist toetust Ukrainale. Fondi rahastatakse 50 protsendi ulatuses tulust, mis teenitakse uutelt väljastatavatelt nafta ja maagaasi kaevandamise litsentsidelt, ehk juba algatatud projektide tulu fondi ei laeku.

Kust ja mida kaevata jääb Ukraina otsustada ning ka praegused Ukraina riigile kuuluvad energeetikaettevõtted jäävad riigi omandisse.

Washington teadvustas Kiievi soovi vältida leppes konflikte Ukraina sooviga liituda Euroopa Liiduga. Lepingu peab ratifitseerima ka Ukraina parlament.

Lepingu sõlmimine ei toonud aga selgust USA edasise toe kohta Ukrainale, seejuures kas Trump plaanib riiki saata täiendavat relvastust ja laskemoona, millest Ukraina Venemaa vastu võideldes sõltub. Lepe ei paku otseseid julgeolekutagatisi, kuigi Svõrõdenko sõnul see kinnitab USA pühendumist Ukraina julgeolekule ja ülesehitamisele.

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal on öelnud, et Washington loobus nõudmisest, et leppega peaks Ukraina tagasi maksma miljardeid dollareid abi, mis riigile juba antud on.

Trumpi administratsioon teavitas kolmapäeval kongressi ka plaanist anda heakskiit 50 miljoni dollari väärtuses kaitsetööstuse toodete müügi lubamiseks Ukrainale, vahendas Kyiv Post.

Kui peale Trumpi ametisse asumist peatas ta uute lubade andmise kaitsetööstuse toodangu Ukrainasse eksportimiseks, siis mõne nädala eest peatas kogu Ukrainaga seotud kaitsevaldkonda puudutava abi üleüldse, ootamaks kogu protsessi hindamist.

Mõne nädala eest teatas Zelenski ka plaanist osta USA-lt tulevase heidutuse tarvis 30-50 miljardi dollari ulatuses relvi ja õhukaitsesüsteeme.

Aastatel 2015 kuni 2023, andis USA heakskiidu enam kui 1,6 miljardi dollari väärtuses kaitsetööstuse toodete ja teenuste müügiks Ukrainale.