Rahandusministeerium avalikustas neljapäeval koos avaliku teenistuse ülevaatega riigi ja kohaliku omavalitsuste ametnike 2024. aasta kogupalga ja 2025. aasta põhipalgad 1. mai seisuga. Ametnike palgad avalikustatakse ametiasutuste palgasüsteemi läbipaistvuseks.

Ülevaate kohaselt on teenistujate koguarv üldjoontes samale tasemele jäädes kasvanud 0,5 protsenti. Vähene kasv peegeldab ministeeriumi hinnangul suuremat panustamist julgeolekusse.

Kokku töötas 2024. aastal avalikus teenistuses 28 456 inimest, neist 22 784 riigiasutustes ja 5672 kohalikes omavalitsustes. Koguarvuna tuli juurde 155 teenistujat, neist omavalitsustesse 117 ning riigiasutustesse 38.  

Enim on lisaressurssi olnud tarvis sise- ja välisjulgeolekuga seotud asutustes, kaitseväe koosseisu lisandus mullu 138 ning politsei- ja piirivalveameti teenistusse 55 inimest.

Avaliku teenistuse palgakasv oli mullu neli protsenti, seejuures ametnikel 3,7 protsenti, olles väiksem viimase kahe aasta palgakasvust ja jäädes Eesti tööturu üldisest 8,1-protsendilisest palgakasvust kahekordselt maha.

"Avaliku teenistuse atraktiivsus valmistab natuke muret. Peame mõtlema sellele, et peale kasvaks uus põlvkond teenistujaid, keda motiveerib töötamine riigi heaks ning töötasu on siin üks motivaator," ütles rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Võrreldes sarnase keerukusega töid, jäävad palgad avalikus teenistuses erasektorile alla, suurimad käärid on juhtide palkades. Avaldatud ametnike palgaandmete kohaselt jääb 30 protsenti ametnike brutopalk alla 2000 euro, 62 protsendil alla 2500 euro ning üle 4000-eurost palka saab seitse protsenti ametnikest.

Kuna avalikus teenistuses kehtivad üldise tööturuga võrreldes kõrgemad haridusnõuded, seejuures ametnikest on kõrgharidus 83 protsendil, teeb see keskmise palganäidu tööturu keskmisest mõnevõrra kõrgemaks. 2024. aastal oli keskmine põhipalk avalikus teenistuses 2315 eurot, Eesti keskmine palk 1981 eurot. 

Kõrgeimat põhipalka teenib riigikohtu esimees Villu Kõve, kelle põhipalk on 9724 eurot, talle järgnevad tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur 9125-eurose palgaga, peaminister Kristen Michal 9013-eurose palgaga ning riigikohtu kriminaalkolleegiumi, tsiviilkolleegiumi ja halduskolleegiumi esimehed 8810-euroste palkadega.

Kõrgete riigiametnike palga määrab vastav seadus, seda muutev indeks avalikustatakse igal aastal märtsi keskel. Kõrgete riigiametnike hulka kuuluvad näiteks ministrid, riigikogu liikmed, kohtunikud, õiguskantsler ja riigikantsler. Riigiametite juhtide palka seadusega ei määrata.

Ametnike palkade arvestuses ei arvestata vabariigi presidendi ja riigikogu liikmete palkasid. Aprillist kerkis president Alar Karise ja riigikogu esimehe Lauri Hussari palk 9724 euroni ning riigikogu lihtliikme palk 6320 euroni.

Kogupalga arvestuses ehk põhipalk, muutuvpalk ja teenistusülesannete täitmisest tulenev muu tulu kohta on suurim palk ehk aasta kokkuvõttes 165 000 eurot mullu makstud kohtunik Eveli Vavrenjukile, seda saamata jäänud töötasu hüvitisena. Varenjuki põhipalk on samal ajal ligi 5900 eurot.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve palk ulatus 107 800 euroni ning koos lisatasudega maksti aasta kohta riigi infostüsteemi ameti peadirektor Joonas Heiterile tasu 106 000 eurot.

Kohalike omavalitsuste lõikes teenis mullu suurimat palka koos lisatasudega Tartu linnasekretär Jüri Mölder, kelle tasu ulatus aastas kokku 93 500 euroni. Tallinna linnasekretär Priit Lello palk oli 2024. aastal kokku 91 200 eurot. Neile järgnes Tallinna linnakantsler Kairi Vaher 91 000 euroga.

Linnapeade ja vallavanemate palgaandmete esitamine ei ole ametnike palkade avaldamisel ka seadusega kohustuslik, vaid rahandusministeeriumi soovitus läbipaistvuse ja võrreldavuse huvides.

Kogupalga andmeid vaadates tuleb arvestada ka aasta jooksul toimunud ametikohtade vahetusega. Ametnikul, kelle ametikoht on aasta jooksul muutunud, on välja toodud viimane ametikoha nimetus, aga kogu aasta jooksul teenitud palk.

Avalik teenistus on osa kogu avalikust sektorist, moodustades umbes viiendiku kõigist riigitöötajatest. Selle all mõistetakse töötamist riigi- ja omavalitsusasutuses (ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide, ametite, inspektsioonide, linna- ja vallavalitsuse teenistujad). Seaduse alusel avaldatakse teenistuse ülevaade ja ametnike palgad kord aastas.