Siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnul on politsei- ja piirivalvemetil (PPA) numbrituvastussüsteemi hädasti tarvis ja suunist PPA-le süsteemi kasutamisest loobuda ta anda ei plaani.

"Rasked kuriteod vajavad jätkuvalt avastamist ja kadunud inimesed leidmist, vargad ja mõrvarid tabamist. Sellist suunist ma ei anna," ütles Taro.

Samuti ei ole Taro nõus, et süsteem oleks õigusvastane.

Taro ütles, et numbrituvastuskaameraid reguleerib politsei ja piirivalve seadusega kehtestatud ministri määrus – politsei andmekogu põhimäärus, mille alusel PPA andmeid kogub, salvestab ja kasutab.

Taro ütles, et on kümneid olukordi, kus numbrituvastussüsteemiga kogutu on tõendina kohtusse jõudnud ja ka seal kasutust leidnud.

Kui süsteem oleks ebaseaduslik, oleks Taro sõnul kaitsjad kriminaalasjades taotlenud nende tõendite väljajätmist ja nende mittearvestamist. Aga kuna nii läinud ei ole, siis on need seaduslikud.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et tema büroo kiirhinnangu kohaselt selget õiguslikku alust süsteemi kasutamiseks ei ole, kuid ta ise ei ole veel leidnud aega asja ise õiguslikult läbi töötada. Tema üldine kommentaar on, et alus peab olema selge ja alles siis, kui seadus vastu võetud ja välja kuulutatud, tohib asuda tehnoloogia jaoks raha kulutama.

Taro möönis, et võib olla vajadus seadusi muuta, et numbrituvastussüsteemi kasutamist jätkata.

"Me hetkel tegeleme sellega, et analüüsida õigusraamistiku asjakohasust," märkis Taro.

Siseminister plaanib järgmisel nädalal teemast rääkida riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, kuhu ta oli juba varem kutsutud. Lisaks kohtub Taro ka Ülle Madisega. Samuti läheb ta nädal hiljem õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungile, kus kaamerate teemal juttu tuleb.

Kohtumisteks on PPA ette valmistanud ka memorandumi, milles tõendab süsteemi kasutamise õiguslikku paikapidavust.

"PPA poolt ja mingil määral ministeeriumiga koostöös on materjalid kokku pandud. AK materjalid. Seal on selgitused ja argumendid, täiendav informatsioon," rääkis Taro.

Avalikkusega Taro memorandumit ei jaga.

Lisaks on valmimas PPA teenistuslik kontroll kaamerate kohta ja andmekaitse inspektsiooni järelevalve ülevaade. Inspektsiooni juht Pille Lehis ütles, et analüüs selle kohta, kas volitusnorm on piisav numbriandmete kogumiseks, valmib lähiajal ja pikem analüüs PPA Polis andmekogu kohta võtab rohkem aega.

Kui kõigist asjadest lähtuks, et praegune seadus ei võimalda politseil automaatsüsteemiga numbriinfot koguda, muudab siseministeerium seadust. "On arvamusi, et asi võiks olla reguleeritud seaduse tasemel. Kui nii leitakse, töötame seaduse välja," märkis Taro.

"Õigusruumi kohandamine käib kogu aeg. Riigikogu töötab vahetpidamata seaduste muutmisega. See ei tähenda, et kogu eelnev tegevus on olnud õigusvastane," ütles Taro.

Ka Michal ootab analüüse.

Peaminister Kristen Michali sõnul on edasiste sammude tegemise eel tarvis ära oodata valmivaid analüüse.

"Politsei- ja piirivalveameti kaameratevõrk ulatub juba aastakümnete taha, eesmärk on sellel raskete kuritegude kiire lahendamine või ka näiteks kadunud inimeste otsimise hõlbustamine. Eesmärk on avalikkusele arusaadav ja legitiimne, seega järelikult tuleb üle kontrollida, kuidas on andmete kogumine ja kasutamine reguleeritud," ütles Michal.

"Seda tööd on ajakirjanduses ilmunud loo järel juba andmekaitse inspektsioon ning ka PPA oma teenistusliku järelevalvega alustanud. Nende raportite alusel saame otsustada edasised sammud, mida millisel viisil on kogutud ning kustutatud ning mis muutmist vajab," märkis Michal.

"Õigus privaatsusele on oluline tänapäeva digitaalses maailmas ning üha olulisemaks muutub. Alates meie nutiseadmetest ja otsingutest, kliendikaartidest arstirohtu ostes või mistahes andmebaaside puhul, seetõttu on avalikkusel alati õigus küsida, millistel alustel era- või avalik sektor vabal maal vabade inimeste andmeid kogub ja saada sellele vajadusel ka sõltumatu kõrvalpilk. Eesti on väga vaba maa, alles tänagi tuli uudis, et oleme pressivabaduselt maailma teine riik, nii tuleb seda ka hoida," lisas peaminister.

"Kaameraid kasutatakse avalikus ruumis palju, bensiinijaamast parkimisplatsini. Iga andmete kogumine peab vastama seadustele ning andmekaitsereeglitele. Ehk lihtsamalt, peab klaar olema, kes millisel eesmärgil, mille alusel, kuidas kogub ning kes neid kasutada saab, kuidas see on reguleeritud, üle kontrollitud ning kuidas need andmed kustutatakse," märkis Michal.

Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et politsei kasutab juba üle 10 aasta üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti, fotod salvestatakse ja püsivalt uuenevas andmebaasis saab teha otsinguid nii käsitsi kui ka automaatselt.

Seadust, mis sellist kaamerate kasutust ja andmebaasi lubaks, pole. Selle süsteemi loomist ja kasutamist pole kunagi avalikult arutatud ning nii peaminister kui vähemalt kaks viimast siseministrit kuulsid selle olemasolust Ekspressi ajakirjanikult.