Ta rääkis usutluses väljaandele The Times, et püüdis pärast seda, kui maskides Vene eriväelased 2014. aasta talvel Krimmi hõivasid, oma ülemusi hoiatada selle eest, mis edasi saab.

"Püüdsin häirekella helistada, et Donbassis külvatakse praegu Kolmanda maailmasõja seemneid ja me peame sellega midagi ette võtma," rääkis Goff, kes on töötanud kolm aastakümmet USA välisluure agentuuris. "Aga siis olid ikkagi teised prioriteedid," lisas ta.

Ukraina häälekas toetaja Goff, kes räägib viit keelt, sealhulgas vene keelt, ütles, et 2022. aasta veebruaris alanud suure sõja oleks võinud varakult peatada, kui USA ja tema liitlased oleksid andnud Ukrainale algusest peale vajalikud relvad.

Selle asemel käivitati tema arvates aga tahtlikult strateegia anda Ukrainale võitlemiseks vajalikke relvi, kuid mitte piisavalt, et Vene armeed võita, kuna kardeti, et Venemaa juht kasutaks tuumarelvi, kui satuks kaotuse äärele.

"Kui me oleksime ukrainlased sel ajal korraliku relvastusega varustanud, oleksid nad ehk suutnud venelased riigist täielikult välja ajada. Seda ei juhtunud. See lõi pinnase sellele pikemale, venima jäänud ja hakklihamasina-sõjale, mida me täna näeme," ütles Goff, kes on pärast CIA-st lahkumist 2023. aastal korduvalt Ukrainas käinud.

Ta ütles, et president Biden ja tema liitlased lubasid Putinil konflikti tingimusi dikteerida ning olid närvis Ukrainale vajaliku varustuse saatmise pärast õigel ajal, kuna kardeti, et Putin võib kasutada tuumarelva. "[Nad] lasid end Vladimir Putini [ähvardustest] ja tema tuumarelvadest petta. Seega andsid nad ukrainlastele relvi, kuid ei andnud neile kunagi piisavalt, et võita. Nad andsid neile ainult nii palju, et end veriseks võidelda," tõdes Goff.

Briti leht The Times märkis omalt poolt, et seda seisukohta jagavad ka mõned Ühendkuningriigi valitsusaparaadis, kuid keegi ei julge seda avalikult välja öelda.

Goff juhtis tähelepanu sellele, et Putinil oli koroonapandeemia ajal tõeline surmahirm Covidi ees ja lisas, et tema arvates ei kavatse inimesed, kes on oma tervise pärast nii mures, kõrgete panustega tuumapokkerit mängida.

Nüüd, USA uue administratsiooni ajal, arvab ta, et president Donald Trumpi strateegia võib olla maheda jutuga Putin Hiina mõjuväljast eemale meelitada. Putin samal ajal loodab, et endise luureohvitserina saab ta Trumpiga manipuleerida, kuigi Goff ennustab, et ta lõpuks "eksib rängalt".

"Putin puhub pilli lõpuks lõhki ja näitab neile, kus probleem peitub, ja probleem on Moskvas, mitte Kiievis," selgitas ta.

Goff hoiatas, et kui peagi kokkuleppele ei jõuta, siis olevat üks Ukraina ametnik talle öelnud, et suve lõpuks on kogu rindejoon sisuliselt 20–50 kilomeetri laiuselt surmatsoon, kus ei saa liikuda, sest õhus on nii palju droone ja maapinnal roboteid ning sensoreid ja miine. "See saab olema uskumatult surmav keskkond," tõdes endine luurespets.

Pärast Luure Keskagentuurist lahkumist on Goff regulaarselt Ukrainas käinud, kohtudes sealsete valitsus- ja luureametnikega. Ta püüab veenda Ameerika ettevõtteid Ukrainasse investeerima ja tutvustab ameeriklastele Ukraina tehnoloogiat, märkis The Times.

"Ma arvan, et üks põhjus, miks ma praegu Ukrainas käin, on ehk see, et tunnen süüd, et ma ei suutnud oma juhtkonnale sõnumit edastada, et seda ära hoida," ütles ta.

Vene filoloogi haridusega Goff oli 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses USA armees signaalluure ohvitser, kes asus enne Berliini müüri langemist Ida-Saksamaa piiril ja kuulas pealt Nõukogude vägede tegevust.

Sellele järgnes varjatud elu CIA-s, kus Goff viis läbi missioone üle kogu maailma, kasutades erinevaid varjunimesid ja valepasse. Ta tegutses sõjapiirkondades nagu Iraak ja Afganistan, kus ta sattus korduvalt tule alla ning seisis silmitsi enesetapupommide ja improviseeritud lõhkeainete ohuga.

Selle aasta märtsis oleks nüüdseks kuuekümnendates eluaastates Goff pidanud määratama CIA salajaste operatsioonide juhi ametikohale, kuid Trumpi administratsioon peatas selle otsuse, kirjutas väljaanne Politico aprilli alguses. Goffi hinnangul võis selle üheks põhjuseks olla tema suhtumine Ukraina konflikti.