"Oleme eelmise aasta suvest valitsuse ja sotsiaalministeeriumiga pidanud koostöökõnelusi, et arutada reformi ühendada riigile kuuluv Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ja Tallinna haiglad, et 10 aasta perspektiivis oleks Tallinnas kaks haiglalinnakut, üks Mustamäel ja uus linnak, mis on kavandatud Lasnamäele," ütles Ossinovski linnavalitsuse pressikonverentsil teisipäeval.

Valitsus on korraldusega ühendahaigla loomise ette näinud, sõnas Ossinovski.

"Takistuseks on siin saanud loomulikult rahastus uue haiglalinnaku ehitamiseks. Olen pakkunud jaanuaris peaminister Kristen Michalile eri finantseerimise skeeme, kuidas saaks edasi minna," ütles linnapea.

Ossinovski nentis, et vahepeal on valitsuses toimunud muutusi ja see on toonud kogu protsessi ajalise nihke vajalike otsuste vastuvõtmisel.

"Selle linnavalitsuse mandaat lõpeb aga oktoobris peale korralisi kohalike omavalitsuste valimisi, seega peame otsused Tallinna haiglareformi teemal langetama hiljemalt sel suvel. 12. juunil on viimane linnavolikogu istung, kus arutame Tallinna haiglate ühendamise plaani. Kui riik soovib Tallinna haiglate liitmist koos PERH-iga, siis neil on otsustamiseks loetud nädalad, sest eelnõud peame esitama volikogule lähiajal," ütles Ossinovski.

Linnapea ütles, et saatis teisipäeval Michalile ka kirja. "Ootame valitsuse otsust 16. maiks, kas riik on huvitatud meiega kümnendite reformi tegema ja investeerima üheskoos taristusse. Kui riik jääb kõrvale, siis läheb linn edasi oma haiglate ühendamisega," sõnas Ossinovski.

"Meie soov oleks investeerida koos riigiga, aga riigil on õigus kõrvale jääda. Venitamise aega meil ei ole tulenevalt poliitilisest tsüklist pealinnas," ütles linnapea.

"Projekti ettevalmistamisega on viimastel kuudel usinasti tööd tehtud," ütles Ossinovski.

Ossinovski märkas ka, et tal on kahju, et Eesti Arhitektide Liit on tundnud, et nende arvamust on haigla eskiisprojekti puhul liiga vähe arvestatud. "Konsulteerime täiendavalt arhitektide liiduga ja proovime koostöiselt leida lahendusi," ütles meer.

Vajaliku investeeringu maht kasvanud miljardini

Abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) lisas, et linn kohtub järgmisel nädalal haiglajuhtidega. "Meie rong liigub edasi, aga jätkuvalt hoiame akent lahti, et äkki soovib riik liituda," ütles Kase.

"Oleme vaadanud ka seniste haiglahoonete rekonstrueerimist [uue hoone ehitamise kõrval]. Senised haiglahooned on 50 aastat vanad ja nüüd on inimestel uued ootused – need investeeringud on vaja teha. Kui Tallinna haigla projektiga alustati, siis aastal 2021 oli investeeringute summaks 520 miljonit eurot, nüüd räägime ligikaudu miljardist. Ajutine käibemaks on muutunud püsivaks – see samuti tõstab haigla hinda. Mida kaugemale otsust edasi veeretame, seda suuremaks see summa läheb. Vajadus haiglareformiks aga ei kao," rääkis Kase.

Peaministri erakonda esindav abilinnapea Pärtel Peeter Pere ütles, et koalitsioonikokkulepet Tallinna haiglate ühendamiseks Tallinna võimuerakonnad täidavad.

"Hea, et linn on jõudnud punkti, kus ei näidata näpuga riigi peale, et anna raha, vaid linn läheb edasi haiglate ühendamisega," ütles Pere. "Tulevikus võimalus riigiga koostööks avanebki. Enne reformid ja siis betooni ja kellude raha. Iga asi omal ajal," sõnas Pere.

Linn on teinud peaministrile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku jaotada haigla ehitamisega seotud kulud proportsionaalselt, ehk 60 protsenti jääks riigi kanda ja 40 protsenti linnale. Esmaspäeval selgus, et valitsus ei suuda jätkuvalt otsustada, kas rahastada Tallinna haigla ehitamist või mitte ning lükkas selleteemalise arutelu taas edasi.