Valitsus on korduvalt edasi lükanud otsust selle kohta, kas ja kuidas rahastab riik Tallinna uue haigla ehk Lasnamäele planeeritava meditsiinilinnaku ehitamist ja pikaaegseid ülalpidamiskulusid.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa) sõnul on praeguseks tekkinud olukord, kus haiglavõrgu arengusuundade dokument uue meditsiinilinnakuga juba arvestab, kuid selgust rahastamises endiselt pole.

"Nüüd on olukord, kus vabariigi valitsus on justkui heaks kiitnud dokumendi, kus uut meditsiinilinnakut on ette näha, aga seda otsust või arutelu pidada, et kust tulevad rahalised vahendid selle uue linnaku rajamiseks, ei ole peetud ja on korduvalt edasi lükatud. Algselt pidi see arutelu olema veebruaris, siis pidi olema aprillis ja nüüd jääb ainult loota, et see toimub mai jooksul," rääkis Kase.

Abilinnapea sõnul on linn teinud peaministrile ja valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku jaotada haigla ehitamisega seotud kulud proportsionaalselt, ehk 60 protsenti jääks riigi kanda ja 40 protsenti linnale.

"Aga mis on oluline arvestada, et linnale tekivad reaalsed kulud juba enne seda, kui me uut meditsiinilinnakut ehitama hakkame. See puudutab projekteerimishanget ja ehitushanget, see on reaalne rahaline kulu. Kui me moodustaksime ühendhaigla koos riigiga, siis on täiesti arusaamatu, et haiglas, kus enamusosalus kuulub riigile, et selle nii-öelda uue linnaku ettevalmistuskulud peaks kandma ainult Tallinna linn. See meie meile kindlasti ei sobi," selgitas Kase.

Linn ootab valitsuselt seisukohta ka küsimuses, kuidas hakkab toimuma meditsiinilinnaku pikaajaline rahastamine.

"Seda seisukohta meil vabariigi valitsuselt jätkuvalt ei ole, kuigi kõnelused algasid juba augustikuus," tõdes abilinnapea Kase.

Sotsiaalminister Karmen Joller selgitas omapoolses kommentaaris, et ühegi investeeringumahuka projektiga ei ole mõtet edasi minna enne, kui on tehtud suur eeltöö.

"Tallinna abilinnapea teab suurepäraselt, et hetkel on hinnang antud kahele strateegiale: üks strateegia, kus nähakse ette ühendatavatele Tallinna haiglatele uue hoone ehitamist, teises aga nähakse ette olemasolevate hoonete renoveerimist. Mõlemad on investeeringumahukad projektid ja mitte kumbagi alustamist ei ole plaanide järgi ette nähtud ega ole ka mõistlik teha enne, kui on ära tehtud väga oluline ja suur eeltöö: haiglate juriidiline ühendamine," sõnas Joller.

"Kõigepealt tuleb luua haiglatele ühine juhtimine, üle vaadata teenuste korraldus ja maht, et kaotada praegune "võidurelvastumine" erinevate haiglate vahel, luua kvaliteedisüsteem jne. Selleks kulub mitu aastat ja ka Tartu haiglate ühendamine Tartu Ülikooli Kliinikumiks toimus samasuguses ajaraamis ja sarnase loogika järgi. Paraku pealinna juhtimises kipub Tallinna haiglate ühendamine ikka ja jälle aruteluks kellust ja betoonist, nagu lahendaks uus hoone imeväel kõik muud väga aktuaalsed küsimused," jätkas sotsiaalminister.

Joller lisas ka, et kohtus abilinnapea Kasega 25. aprillil, mil lepiti kokku, et mees saadab oma nägemuse Tallinna linna poolsetest mõtetest ja edasistest sammudest kirjalikult.

"Paraku ootan seda siiani. Saatsin täna abilinnapea Kasele kirja, millele ootan vastust, et saaksime ühiselt Tallinna Haigla loomisega edasi liikuda," lõpetas Joller.

Sihtasutusega liitub Marika Priske

Möödunud aasta detsembris teatas SA Tallinna Haigla Arendus, et juhatus astub tagasi ning alates 30. maist lõpetab juhatus praeguses koosseisus oma tegevuse. Uue juhatuse koosseisu kuulub ka kunagine pikaaegne sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

"Ma  tean, et nõukogu tasandil seda arutati, järgmisest nädalast liitub selle nii-öelda vana juhatusega uue juhatuse liige, kes siis selle rolli üle võtab ja selleks on Marika Priske," kinnitas Karl Sander Kase.

Arhitektid: hanke tingimused arvestavad vähe ekspertide soovitustega

Eesti Arhitektide Liit (EAL)  ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) soovisid, et linn pikendaks algul 5. maiks seatud projekteerimistingimuste hanke tähtaega. Nimelt puudus lähtematerjalide hulgast rahvusvaheliste ekspertide tehtud ekspertiis, mis analüüsis eelprojektis välja pakutud ruumilahenduste kvaliteeti. 

Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader meenutas, et projekteerimishanke välja kuulutamine augustis tuli neile üllatusena.

"Tänase Tallinna linnavalitsuse koalitsioonileppes on kirjas see, et edasist projekteerimist peaks hankima koostöös Eesti Arhitektide Liiduga. Märgates augustis, et juba edasise projekteerimise hange on välja kuulutatud, pöördus liit Tallinna Haigla SA poole, et sooviksime projekteerimistingimuste osas läbi rääkida, kuna meile oli selge, et selle eelprojekti ruumikvaliteet on kehv," rääkis Ader.

Ader tõi näite, kus umbes kahe Ülemiste keskuse suurusel hoonel ei ole piisavalt sissepääse ning hoones orienteerumine on liiga keeruline.

"Näiteks see, et sellele hoonele on kavandatud küll peamine peauks, aga oleks näiteks mõistlik nii suure hoone puhul, mis siis on 186 000 ruutmeetrit, et oleks mitmeid sissepääse," selgitas EAL-i president.

"Soomlaste ekspertiis toob näiteks välja ka selle, et on väga keeruline aru saada, kuidas nad saavad hoones edasi liikuda. Näiteks ei ole väga selgesti loetav intuitiivselt, kus asuvad liftid. Tegelikult liftid ja siis trepid asuvad nagu nurga taga," märkis Ader.

Avaliku hanke võitnud Soome arhitektide eelprojekti ekspertiis sai valmis selle aasta märtsis. Ekspertiisi tulemused polnud veel ka viis päeva enne projekteerimishanke lõppu  avalikud, samuti polnud neid lisatud projekteerimishankele.

Abilinnapea Kase ütles, et praeguseks on hankele lisatud kahe ekspertiisi tulemused ja muudatuste tõttu on pikendatud ka projekteerimishanke tähtaega, mis nüüd on 29. mai. Teise ekspertiisi tellis linn omal algatusel.

"Ekspertiisist tulnud nii-öelda ettepanekute või järeldustega on hankedokumendis arvestatud, sellest ka sama ajapikendus. Et oleks nad lihtsalt olnud sinna lisadena, on ju, siis sellisel juhul ei oleks ka pikendust vaja olnud," sõnas Kase.

Arhitektid ja ehituskonsultatsiooniettevõtete liit on seda meelt, et arvestama peaks ainult Soome arhitektide tehtud ekspertiisiga. Arhitektide liidu hinnangul on kummaline ka see, et ekspertiisi tulemused on hankedokumentidele lisatud, kuid see pole projekteerimishanke lähtedokument, millega otseselt peaks projekteerimisel arvestama.

"See ekspertiis on lisatud küll, aga ta ei ole projekteerimishanke lähtedokument. Seda ekspertiisi ei pea arvesse võtma. Küll on võetud sealt näpuotsaga erinevaid detaile ja lisatud tehnilistele tingimustele. Aga seal on väga palju ettepanekuid, mis tunduvad väga mõistlikud ja mida tuleks arvesse võtta, et siis päriselt seda ruumi kvaliteeti parandada," tõdes Ader.