Kui täisealisena kuriteo sooritanud kinnipeetav on kandnud kaks kolmandikku või kolm neljandikku karistusest, vabastataks ta ilma kohtu sellekohase menetluseta.

Erinevaid seadusi muutva eelnõu järgi võiks täisealine kinnipeetav pärast karistusest kahe kolmandiku või kolmveerandi ärakandmist vabaneda ilma kohtumenetluseta. Prokuratuur ja vangla võivad taotleda kohtult kinnipeetava vabastamata jätmist, kui see on põhjendatud.

Seni läheb aastas kohtusse üle tuhande taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka kriminaalhoolduse otsustamine langeks kohtult ära.

"Me prognoosime täna, et seniste ka ennetähtaegse vabastamise arutelude puhul kuskil poole võrra võiks see kukkuda – 600 istungit võiks tulevikus olla aastas vähem," ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Rait Kuuse.

"Seni pidi kriminaalhooldaja pöörduma kohtu poole ja kohus – nagu me nägime praktikast – peaaegu alati nõustus. Nüüd on võimalik kriminaalhooldajal inimese nõusolekul see ise määrata," lisas justiitsministeeriumi kriminaalhooldusdirektor Jako Salla.

Prokuratuur aga pääseks järelevalvest, mille võtab üle kriminaalhooldaja. Õigusteadlased ning advokaadid kiidavad üldiselt eelnõu heaks.

"Oli ka viimane aeg selles mõttes. Teised riigid juba kasutavad seda süsteemi ka, et on automaatne vabanemine eelkõige. Meil on ikka veel pikalt kasutusel see süsteem, et kinnipeetav, keda ei vabastata, peab iga aasta, müts näpus, käima kohtus," sõnas vandeadvokaat Gregori Palm.

Küsimus eelnõu puhul on see, et vabanenu peab minema kriminaalhoolduse alla. Selleks peab olema Eestis kindel elukoht.

"Meil siin Eestis on kolme tüüpi kinnipeetavaid, kes võib-olla ei tahagi seda. Ei olegi neil võimalik sellist asja teha. Mõned, kes ei tahagi Eestis olla, mõned, kes ütlevad, et pigem istun betoonseinte vahel, kui hakkan kellelegi aru andma. Kolmandad on need, kel polegi elukohta," ütles Palm.

Kohtutele ja prokuratuurile vabastaks uus kord aega muuks tööks, kriminaalhooldusele aga tekitaks tööd oluliselt juurde.