Sotsiaalminister ütles valitsuse pressikonverentsil, et nii tema kui ka kolleegid ministeeriumis on haiglate ühendamise plaaniga väga nõus, oodates positiivseid muutusi tervishoius. Seejuures ootab minister koostööd Tallinna linnalt, et projektiga jätkata.

Tallinna linn aga ootab valitsuselt mai keskpaigaks seisukohta, kas riik on huvitatud investeerima uue Tallinna haiglalinnaku ehitusse.

"Tallinna haiglad kokku moodustavad väga suure osa tervishoiust, umbes 46 protsenti kogu eriarstiabist on Tallinna haiglates," täheldas Joller, rõhutades haiglate kasvavat rolli Tallinna ja Harjumaa elanikkonna suurenemise ning rahvastiku vananemise vaates.

Minister märkis, et Tallinna haiglad on juba praegu eraldiseisvalt tugevad. "Ühendamisest saadav sünergia praegu kõikide prognooside kohaselt annab positiivset mõju nii rahaliselt, mida hindame 10 aasta jooksul vähemalt 350 miljoni euro ulatuses kui ka teenustes. Alates sellest, et haiglad saavad hakata tegema ühishankeid, kaob ära olukord, mis meil on praegu, kus toetatakse eraldiseisvalt väga kalleid seadmeid. Sageli ei allu see mingil moel ka tervisekassa või sotsiaalministeeriumi kontrollile ja kulud seetõttu suurenevad."

Joller lausus, et haiglate ühendamine on oluline ka töötajaskonna vaates, näiteks arstidest töötab erinevates haiglates korraga hinnanguliselt 14 protsenti, õdedest seitse-kaheksa protsenti. Ühendamisel peaks ministri hinnangul paranema tervishoiutöötajate töökoormus, mis võimaldaks arstidel ja õdedel teha oma tööd sisulisemalt.

Ministri sõnul on haiglate ühendamisel kindlasti vaja laialdast diskussiooni, kuna see mõjutab kogu Eesti tervishoiuvaldkonda. 

"Just seetõttu pean oluliseks, et see ühendamine ei toimuks kiirustatult, et ühtegi otsust ei tehtaks ülejala. Kui praegu on olnud peamine kriitika, et ei planeeri kohe hetkega investeeringut taristusse ehk uue maja loomist, siis möönan, loomulikult, Tallinna haiglate hooned on amortiseerunud ja kindlasti on vaja uuendusi," rääkis ta.

Minister rõhutas, et praegused analüüsid uue haiglahoone rajamiseks põhinevad kümne aasta tagustel andmetel.

"Igaüks mõistab, et möödunud on päris pikk aeg. Teisalt on tervishoid muutunud," märkis ta ja lisas, et vahepealsel perioodil on kasvanud näiteks kaugvastuvõttude hulk ning rohkem tehakse ka päevaravi.

Ühtlasi sõnas minister, et arvestada tuleb tervisekassa suure miinusega, milles praeguste prognooside kohaselt tuleks eelarve tasakaalus hoidmiseks kolme aasta pärast panna kinni kümnendik tervishoiust. "Me peame kogu Eestis vaatama üle tervishoiuteenuste otstarbekuse, kus ja kuidas inimene abi saab."