Riigikogu kultuurikomisjon tegi teisipäeval ettepaneku nimetada 13 kandidaadi seast ERR-i nõukogu tunnustatud eksperdist liikmeteks Paavo Nõgene ja Raul Rebane. Nõukogu liikmete kinnitamise üle hääletab riigikogu kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt 14. mail. 

Nõgene viitas rääkides enda prioriteetidest nõukogu liikmena, et nõukogu liikmete ülesanded ja eesmärgid on paika pandud rahvusringhäälingu seadusega.

"Kui isiklikust poolest rääkida, siis esiteks ma pean väga oluliseks, et ERR-i tugevus ehk ERR-is töötavad inimesed saaksid tegeleda professionaalselt sellega, kelleks nad on õppinud, nad tunneksid, et on selles organisatsioonis hoitud ja väärtustatud," rääkis Nõgene.

Rebane sõnas, et on 30 aastat sisuliselt televisioonist eemal olnud, kuid arengul pilku peal hoidnud. Seejuures on kriiside keskel kasvanud tema hinnangul avalik-õigusliku meedia roll ühiskonnas.

"Väikeriikidel, nagu Eesti, on selline avalik-õiguslik struktuur kõigepealt hädavajalik ja teiseks viivad arengud selleni, et osakaal mingil kujul muutub olulisemaks, kuna toimetatud ja tasakaalustatud informatsioonikanalite defitsiit hakkab silma torkama, sest infot on nii palju ja nende hulgas kõrge ajakirjandusliku tasemega osakaal on väiksem. Ehk siis üritan oma teadmisi ja kogemusi rakendada," lausus ta.

Rebane sõnas, et teemad, millega nõukogu tegeleb, on kunagisega sarnased, viidates ka ERR-i finantseerimise küsimusele.

Finantseerimisel teistsugust struktuuri või skeemi on arutatud pea 30 aastat, lisas Rebane. "Korduvalt on tähelepanu juhitud sellele, et praegune süsteem ja finantseerimisvõimalused ei ole piisavad selleks, et tagada piisavat teenust elanikkonnale."

Paavo Nõgene rõhutas samuti ERR-i rahastamise küsimuse lahendamise vajadust, öeldes, et tänane mudel ei ole avalik-õiguslikule ringhäälingule kohane.

"Tuleks ikkagi leida mingi selline mudel, mis ei eelda iga aasta lisataotlustega raha taotlemist. Eks neid mõtteid on erinevaid ja ma arvan, et nõukogul on siis suur ja oluline roll, et nii poliitikutele kui riigikogule laiemalt esiteks pakkuda välja võimalikud variandid, neid põhjendada ja neid ka kaitsta," rääkis Nõgene. 

Lisaks peab Nõgene üheks ERR-i nõukogu lähiaja fookuseks telestuudiote ehituse ja sisustamise tõrgeteta kulgemist. "Osad otsused on ju tegelikult tehnoloogia poole pealt veel tegemata. Ja kindlasti üldisemas plaanis, kuidas on ERR-i valmisolek tänases keerulises geopoliitilises olukorras tagada elutähtsa teenuse osutamine," sõnas ta, viidates ka programmide tööle hiljutise elektrikatkestuse ajal.

Avalik-õigusliku meedia roll

Nõgene on kuulunud nõukogusse varemgi, aastatel 2012–2013 ning 2017–2020. Ta märkis, et vahepealne aeg on üldiselt kulgenud keeruliselt, sellesse on jäänud nii koroonapandeemia kui ka sõda Ukrainas. 

Küsimusele, kas tema hinnangul on vahepealsel perioodil märgata ERR-is olulisi muutusi, vastas Nõgene, et peab esmalt tutvuma nende valdkondadega, mis väljapoole ei paista, nagu eelarve täitmine või kuidas otsused on sündinud.

"Siin ma mingit sõna ei tahaks võtta. See, mis ERR-ist paistab väljapoole, on professionaalne ajakirjandus, sõltumatu ajakirjandus, mida tulebki väga jõuliselt kaitsta, et see Eestis püsiks," lausus Nõgene. 

Rebane rõhutas, et peab oluliseks avalik-õigusliku meedia rolli täpsustamist ja selgitamist nii avalikkusele kui ka poliitikutele. "Väga paljud kutsuvad riigitelevisiooniks või riigiraadioks – see käib mulle väga tugevalt vastu hinge, see on ikkagi teistsugune avalik teenus."

Ühtlasi tõi Rebane välja, et peab ise väga oluliseks Hagi Šeini sõnastatud põhimõtetest ja seisukohtadest lähtumist ja nende kaitsmist.

Ajad, millal arutati, kas avalik-õiguslikku meediat on üldse tarvis, jäävad Rebase sõnul paarikümne aasta taha ning pigem näeb ta väikeriikides aina suuremat vajadust sellise struktuuri järele, sest info ülekülluse tõttu hakkavad inimesed otsima usaldusväärsust. "Selleks on vaja teda hoida nagu silmatera," lisas ta.

"Tuleb arvestada, et meediamaailm muutub nii kiiresti, et sellega kaasa käimine ja sõltumatu avaliku rolli täitmine, see jääb, see on peamine," lausus Rebane.

Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast riigikogu fraktsioonist ning neli tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kehtivad viis aastat. Kaks uut liiget nimetatakse ametisse seoses 2020. aastal nõukogu liikmeteks nimetatud Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi volituste lõppemisega. Kahe ülejäänud asjatundjast liikme, nõukogu esimehe Rein Veidemanni ja Sulev Valneri volitused algasid 2022. aastal ja kestavad 2027. aastani.