Oluline Ukrainas käivas sõjas esmaspäeval, 12. mail kell 20.55:

- Zelenskõi ja Erdoğan arutasid eelseisva kohtumise üksikasju Istanbulis

- Ukraina väitel jätkas Venemaa esmaspäeval õhurünnakuid;

- Ühendkuningriik lubas teatada uutest sanktsioonidest Venemaale;

- Saksamaa kommenteeris Trumpi nõudmisi Vene-Ukraina kõnelustes;

- Kallase sõnul peab Ukraina ja Venemaa kõneluste eel olema relvarahu;

- Macron pilkas lääne liidrite väidetavast narkotarbimisest kirjutanud Vene propagandiste;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.

Zelenski ja Erdoğan arutasid eelseisva kohtumise üksikasju Istanbulis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vestles esmaspäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, kellega arutas eelseisva 15. mai kohtumise üksikasju Istanbulis, kus peaks osalema ka Venemaa president Vladimir Putin.

"Rääkisin Türgi presidendiga, et arutada kohtumise peamisi üksikasju, mis võiksid aidata sõda lõpetada. Olen tänulik tema toetuse ja valmisoleku eest hõlbustada diplomaatiat kõrgeimal tasemel. Meil on ühine seisukoht vajadusest relvarahu järele," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

President rõhutas ühtlasi selle olulisust, et partnerid tagaksid relvarahu jälgimise.

"Oleme valmis otsesteks kõnelusteks Putiniga. On ülioluline, et me Euroopas jätkaksime koostööd pikaajaliste julgeolekugarantiide tagamiseks ja oleksime pidevas kontaktis Ühendriikidega. President Erdoğaniga leppisime kokku jätkata ühiseid jõupingutusi rahu tagamiseks," rääkis Zelenski.

Euroopa riigid: Moskva liikugu viivitamatult edasi Ukraina rahukõnelustega

Euroopa ministrid kutsusid esmaspäeval Moskvat üles viivitamatult astuma edasisi samme Ukraina rahukõnelustel ning kutsusid taas üles soostuma tingimusteta 30-päevase vaherahuga.

"Seni ei ole Venemaa näidanud üles mingit tõsist kavatsust edasi liikuda. Nad peavad seda viivitamatult tegema," ütlesid ministrid ühisavalduses pärast Londoni kohtumist.

Ukraina väitel jätkas Venemaa esmaspäeval õhurünnakuid 

Ukraina võimude teatel jätkasid Vene relvajõud rünnakuid Ukraina vastu esmaspäeval hoolimata lääneriikide ja Ukraina pakutud vaherahust, mida Venemaa ei nõustunud järgima.

Ukraina õhuvägi teatas oma hommikuses ettekandes, et Venemaa ründas öösel alates kella 23-st, tund enne soovitud relvarahu jõustumist, Ukrainat 108 pikamaa lahingudrooniga. Sellised rünnakud kestavad tunde, kuna droonid lendavad palju aeglasemalt kui raketid.

"Kella kaheksase seisuga kinnitati, et riigi ida-, põhja-, lõuna- ja keskosas tulistati alla 55 Shahedi ründedrooni," öeldi teatel, lisades, et veel 30 drooni on radaritel kaduma läinud ja kahju ei tekitanud.

Odessa oblastis asuvas väikeses sadamalinnas Bilhorod-Dnistrovskis sai öösel ründedrooni tagajärjel vigastada naine, ütles oblasti kuberner.

Õhuväe teatel lasi Venemaa välja ka juhitavaid pomme Harkivi oblasti kirdeosas ja Sumõ oblasti põhjaosas asuvate sihtmärkide pihta.

Ukraina raudteefirma teatas, et Vene droon tabas Donetski oblastis tsiviilkaubarongi. Rongijuht sai droonitabamuse tagajärjel jalga šrapnellhaava, öeldi teatel, aga tema elu pole enam ohus, lisati samas.

Laupäeval Kiievit külastanud nelja Euroopa suurriigi juhid kutsusid Venemaad üles kehtestama alates esmaspäevast tingimusteta 30-päevast vaherahu. Venemaa president Vladimir Putin lükkas üleskutse kaudselt tagasi, pakkudes hoopis välja otsesed Venemaa-Ukraina läbirääkimised Istanbulis, mis tema sõnul võiksid potentsiaalselt viia vaherahuni.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles pühapäeva hilisõhtul, et vaherahu pakkumine on endiselt laual ja ootab endiselt Moskva vastust, kuid Ukraina väed vastavad samaga, kui Venemaa seda eirab.

Kallase sõnul peab Ukraina ja Venemaa kõneluste eel olema relvarahu

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas viitas viimasele droonirünnakule ning süüdistas Venemaad manipuleerimises. Kallase sõnul peab Ukraina ja Venemaa kõneluste eel olema relvarahu. 

"Me peame avaldama Venemaale survet, et ta tõesti tahaks rahu ja istuks maha ning räägiks Ukrainaga. Kui nad jätkavad kogu aeg Ukraina pommitamist, kui relvarahu pole, siis ei saa kõnelusi tule all pidada," ütles Kallas. 

Ta avaldas ka lootust EL-i ja Suurbritannia uue julgeolekualase lepingu sõlmimise osas, mis võidakse allkirjastada juba järgmisel nädalal. Siis toimub esimene Brexiti-järgne tippkohtumine, vahendas The Guardian. 

Esmaspäeval kohtuvad Londonis Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania välisministrid. Kohtumisel osaleb ka EL-i kõrge välisesindaja. Ka Euroopa suurriikide välisministrid kutsusid Venemaad üles nõustuma relvarahuga.

Saksamaa valitsus hoiatas esmaspäeval, et Venemaal hakkab aeg otsa saama. 

"Kui Moskva vaherahuga ei nõustu, käivitatakse ettevalmistused uute sanktsioonide kehtestamiseks," ütles Saksa valitsuse kõneisik Stefan Kornelius.

Kreml teatas hiljem, et Venemaaga ei tohi rääkida ultimaatumite keeles.

"Enne seda hoiatust kuulsime hoiatusi juba üleeile  ja need esitati samuti üsna ultimaatumi vormis. Kuid selline ultimaatumite keel on Venemaa jaoks vastuvõetamatu, see ei sobi. Venemaaga ei saa sellises keeles rääkida," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

Ühendkuningriik lubas teatada uutest sanktsioonidest Venemaale

Ühendkuningriik avalikustab veel esmaspäeval, 12. mail, uue Venemaa-vastase sanktsioonide paketi, teatas riigi välisministeerium.

Sanktsioonid oleksid vastuseks Venemaa keeldumisele nõustuda 30-päevase vaherahuga, mida Ühendkuningriik koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Poolaga 10. mail Kiievis toimunud visiidi ajal nõudis, märkis otsusest teatanud väljaanne The Kyiv Independent.

Pärast seda, kui Ukraina president ja tema Kiievit külastanud Euroopa liitlaste liidrid nõudsid laupäeval Venemaalt vaherahuga nõustumist, pidas Venemaa režiimijuht Vladimir Putin pühapäeva esimestel tundidel kõne, mis tähistas Moskva kehtestatud kolmepäevase vaherahu lõppu ning milles Putin ei nõustunud 30-päevase vaherahuga, vaid kutsus Ukrainat hoopis alustama otsekõnelusi Istanbulis alates 15. maist. Ta väljendas ka pahameelt Euroopa riikide nõudmiste suhtes, mida ta nimetas ultimaatumiks.

"(Riigid) leppisid kokku, et kui Venemaa keeldub täielikust ja tingimusteta relvarahust, tuleks tema pangandus- ja energiasektorile rakendada rangemaid sanktsioone, mis on suunatud fossiilkütustele, naftale ja varilaevastikule," teatasid viis Euroopa juhti, sealhulgas Ukraina, ühisavalduses.

Kuigi Ühendkuningriigi välisministeeriumi esmaspäevases avalduses on vaid üldiselt öeldud, et sanktsioonid on suunatud "Venemaa ebaseaduslikku sissetungi toetavatele osalistele", öeldi samas, et Ühendkuningriigi välisminister David Lammy avalikustab sanktsioonid Londonis toimuval kohtumisel EL-i välisministritega.

Euroopa Weimar+ grupi välisministrite kohtumine toimub enne peaminister Keir Starmeri tippkohtumist EL-i juhtidega järgmisel nädalal.

Euroopa ettepanekut 30-päevase relvarahu kohta toetavad Ameerika Ühendriigid, kes kutsusid esmakordselt märtsis üles Venemaa ja Ukraina vahel sõlmima täielikku kuuajalist vaherahu. Kiiev nõustus tol ajal plaaniga, kuid Venemaa keeldus tingimusteta relvarahu aktsepteerimast ja nõudis, et Ukraina loobuks kõigepealt kogu välismaisest sõjalisest abist.

11. mail sotsiaalmeedias avaldatud postituses kutsus USA president Donald Trump Ukrainat ja Venemaad üles 15. mail Istanbulis rahu sõlmima – millega president Volodõmõr Zelenski hiljem nõustus ning teatas, et on valmis isiklikult Putiniga Türgis kohtuma.

"Tapmiste pikendamisel pole mõtet. Ja ma ootan Putinit neljapäeval Türgis," ütles Zelenski.

Euroopa Liidu riigid peaksid peagi kokku leppima 17. sanktsioonide paketis Venemaa vastu, mis väidetavalt lisab sanktsioonide nimekirja üle 100 Venemaa varilaevastikuga seotud laeva ja seab sihikule Ukrainas keemiarelvade kasutamisega seotud kahtlusalused.

Saksamaa kommenteeris Trumpi nõudmisi Vene-Ukraina kõnelustes

Vaatamata USA presidendi Donald Trumpi avaldusele, usub Saksamaa, et rahuläbirääkimised Venemaaga peaksid toimuma alles pärast täielikku relvarahu, teatas pühapäeval Saksa eriasjade föderaalminister ja föderaalkantselei juht Thorsten Frei.

Frei sõnul peab Venemaa esmalt lõpetama rünnakud Ukraina vastu. Lisaks kutsus poliitik vajadusel üles kehtestama Venemaa vastu uusi sanktsioone:

"Esmalt vajame relvarahu ja selget pühendumist sellele. Nüüd näeme Kiievis uut Euroopa kindlameelsust. Ja see kindlameelsus peab leidma väljenduse ka tegevuses," sõnas Frei Saksa telekanali ARD eetris.

Küsimusele, mis juhtuks, kui Ameerika Ühendriikide president loobuks taas ühisest seisukohast Euroopa liidritega, vastas Frei: "Siis peame lihtsalt vestlust jätkama."

Varem toetasid Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola Ukraina seisukohta relvarahu vajadusest enne läbirääkimiste algust. Nad hoiatasid ka, et kui Venemaa keeldub nõustumast 30-päevase relvarahuga, siis kehtestatakse uued sanktsioonid.  

"Venemaa pakkumine pidada Ukrainaga otsekõnelusi on hea märk, kuid pole kaugeltki piisav," ütles Saksa kantsler Friedrich Merz pühapäeval, kui kutsus Moskvat nõustuma Euroopa-toetatud 30-päevase relvarahuga.

"Me eeldame, et Moskva nõustub relvarahuga, mis võimaldab pidada tõelisi kõnelusi. Esmalt tuleb vaigistada relvad ja seejärel saavad alata arutelud," ütles Merz avalduses.

Macron pilkas lääne liidrite väidetavast narkotarbimisest kirjutanud Vene propagandiste

Prantsusmaa president Emmanuel Macron naeruvääristas esmaspäeval Vene propagandiste, kes väitsid oma postitustes, et ühiselt rongiga Kiievisse sõitnud Euroopa liidrid tarvitasid vagunis narkootikume.

"Kui Euroopa ühtsus muutub ebamugavaks, läheb desinformatsioon nii kaugele, et see muudab lihtsa salvrätiku narkootikumipakiks. Neid võltsuudiseid levitavad Prantsusmaa vaenlased nii välismaal kui ka kodus. Peame olema valvsad manipuleerimise vastu," seisis Macroni tehtud postituses.

Vene netikommentaatorite teooriad vallandas salvrätiku nutsakas, mis lebas laual, mille äärde istusid Macroni ning Saksa kantsler Friedrich Merz ja Briti peaminister Keir Starmer. Venelaste arvates võis tegemist olla kokaiinipakiga.

Vastuseks avaldas Macroni büroo 10. mail Kiievisse sõitvast rongist kaks fotot. Ühel fotol on laua peal salvrätik ja sellele on lisatud kiri: "See on salvrätik. Nina jaoks." Teisel fotol on näha liidreid üksteist tervitamas ja sellele lisatud kiri: "See on Euroopa ühtsus. Rahu loomiseks."

When European unity becomes inconvenient, disinformation goes so far as to make a simple tissue look like drugs.

This fake news is being spread by France's enemies, both abroad and at home. We must remain vigilant against manipulation. pic.twitter.com/xyXhGm9Dsr

— Élysée (@Elysee) May 11, 2025

Vene propagandistid väitsid pühapäeval avaldatud postituses, et laual oli kokaiinikotike ja lusikas selle jaoks, mida Macron püüdis fotograafide eest varjata ning et Macron, Merz ja Starmer tabati seega narkootikumide tarvitamiselt.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 967 060 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 10 800 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 22 473 (+27);

- suurtükisüsteemid 27 718 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1381 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1162 (+3);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 35 678 (+141);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 48 118 (+171);

- eritehnika 3884 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.