Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 19. mail kell 11.00:

- Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis;

- Ukraina eriüksus tõrjus Vene väed Zaporižžjast kaugemale;

- Venemaa ründas Izmaili sadamalinna;

- Ukraina saatis droonid Moskva peale;

- Zelenski kiitis heaks uued operatsioonid Venemaa vastu;

- Ukraina on Bratšuki sõnul haaramas lahinguväljal initsiatiivi;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.

Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis

Ukraina korraldas teisipäeva varahommikul droonirünnaku Venemaal Jaroslavli lähistel paiknevale naftarafineerimistehasele, millest annavad tunnistust ühismeediasse tehtud videopostitused.

Earlier this morning Ukrainian drones attacked Yaroslavl. Multiple explosions were recorded and Russian air defense was active. It is beig reported that the refinery was being targeted, which was hit before. Geolocated 57.55601754836471, 39.7864412767072 pic.twitter.com/bOqkuPrhOc

— raging545 (@raging545) May 19, 2026

Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev ütles, et piirkond on sattunud Ukraina droonirünnaku alla ja teatas liikluspiirangutest linnast Moskva poole viival maanteel. Võimud sulgesid osa teest ja kutsusid elanikke üles ohutuse kaalutlustel piirkonda vältima või kasutama alternatiivseid teid.

Jaroslavl asub umbes 700 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist Venemaaga ja umbes 230 kilomeetrit Moskvast kirdes.

Jaroslavlis rafineerimistehas on üks Venemaa põhjaosa suurimaid naftatöötlemistehaseid ning see on ka varem korduvalt Ukraina õhurünnakute alla sattunud.

Ukraina ründab regulaarselt naftataristut sügaval Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimet jätkata sõda Ukraina vastu.

Ukraina eriüksus tõrjus Vene väed Zaporižžjast kaugemale

Ukraina sõjaväeluure (GUR) erivägede üksus Artan tõrjus Vene väed välja Zaporižžja oblastis asuvast Stepnohirski linnast, mis on oluline tugipunkt Zaporižžja kaitsmiseks.

Avaandmete analüütikute ja GUR-i andmetel on Ukraina väed taastanud kontrolli linna võtmepositsioonide üle ja jätkavad linna puhastamist Vene sõduritest. Operatsioon viidi läbi koostöös teiste Ukraina relvajõudude üksustega.

GUR teatas, et enne rünnakut tehti õhuluuret, mille järel rünnati Vene positsioone täppistulega. Lahingud toimusid keerulistes linnatingimustes. Ukraina sõdurid kontrollisid üle vabastatud aladele jäävad majad, kas neis pole lõhkeaineid või miine ning ega neisse pole jäänud Vene üksuste jäänuseid. Pärast piirkonna puhastamist läksid Stepnohirski võtmepositsioonid Ukraina relvajõudude kontrolli alla.

Artani komandör Viktor Torkotjuk teatas, et Vene väed võivad linna uuesti siseneda, kuid Ukraina üksused on valmis nende rünnakuid tõrjuma.

Varem teatas GUR, et Venemaa taktika selles piirkonnas põhineb väikeste üksuste katsetel imbuda hallidesse tsoonidesse.

Stepnohirsk on Zaporižžja sektori kaitsmiseks ülioluline. Kontroll selle linna üle raskendab Venemaa edasist survet Ukraina positsioonidele ja vähendab Zaporižžja suunas liikumise ohtu.

Venemaa ründas Izmaili sadamalinna

Vene relvajõud korraldasid teisipäeva varahommikul õhurünnaku Izmajili linna sadamataristule Ukrainas.

"Izmajili linna sadama infrastruktuuri rajatised said kahjustada," teatasid kohalikud ametnikud ühismeedias, lisades, et peaaegu kõik ründevahendid hävitati enne, kui need oma sihtmärke tabasid. "Õnneks inimohvreid ega olulist kahju ei olnud," lisasid võimuesindajad.

Telegrami postituses oli näha tuletõrjujaid, kes võitlesid tulekahjuga hoones, mille aknad olid purustatud.

Izmajil, kus asub Ukraina suurim sadam Doonau jõe ääres, on strateegiline sihtmärk, mida Venemaa sageli ründab.

Mujal Ukrainas sattus Venemaa droonirünnaku alla riigi kirdeosas asuv Harkivi linn, kus tabamuse saanud hoone rusudest päästeti kaks inimest ja üks inimene võib olla endiselt rusude all, teatas linnapea Ihor Terehhov Telegramis.

Ukraina saatis droonid Moskva peale

Venemaa võimud teatasid teisipäeva varahommikul nelja Ukraina poolt Moskva suunas teele saadetud drooni allatulistamisest.

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas Telegramis, et neli pealinna poole suunduvat drooni tulistati alla ja nende kukkumiskohale on saadetud hädaabiteenistused, kuid ei andnud täiendavaid üksikasju.

Rünnak toimus pärast nädalavahetusel Ukraina tugevat droonirünnakut Moskvale, mille järel Venemaa ründas raketi- ja droonirünnakutega Ukraina linnu Odessat ja Dniprod, kahjustades elamuid ja vigastades kümneid inimesi.

Ukrainaga piirnevas Venemaa Kurski oblastis sai esmaspäeva õhtul Ukraina rünnaku tagajärjel surma üks naine ja sai vigastada veel kaks inimest, teatas Kurski operatiivstaap.

Venemaa lõunaosas asuv Rostovi oblast ja Moskvast kirdes paiknev Jaroslavl sattusid samuti droonirünnakute alla, teatasid piirkondlikud võimud ühismeedias.

Jaroslavlis, kus asub suur naftatöötlemise keskus, hoiatas kuberner Mihhail Jevrajev Moskva poole suunduvaid autojuhte droonirünnakute ohu eest.

Ukraina on püüdnud Venemaad energiatuludest ilma jätta. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval, et viimaste kuude jooksul on Venemaa rafineerimisvõimsus langenud 10 protsenti ja sajad naftapuuraugud on suletud.

Rahupüüdlused lõpetada sõda, mis algas Venemaa 2022. aasta sissetungiga Ukrainasse, on takerdunud. Mõlemad pooled on süüdistanud teist regulaarsetes rünnakutes sõjaväe-, tsiviil- ja energiasihtmärkide vastu. Mõlemad pooled eitavad tsiviilelanike tahtlikku sihtimist.

Zelenski kiitis heaks uued operatsioonid Venemaa vastu

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas esmaspäeval oma õhtuses videopöördumises, et on kiitnud heaks uued operatsioonid agressorriigi Venemaa vastu.

"Olen kiitnud heaks meie eriteenistuste ja Ukraina kaitseväe uued operatsioonid ," ütles Zelenski.

Riigipea tänas kõiki sõdureid ja relvatootjaid selle eest, et agressor tunneks valu ja ükski Ukrainas ohvreid põhjustanud Venemaa rünnak ei jääks õiglase kättemaksuta.

Ukrinformi andmetel andis Zelenski 14. mail luureteenistustele ülesande pakkuda välja võimalikud vastused kahepäevasele rünnakule, mille käigus venelased kasutasid 1567 drooni ja 56 eri tüüpi raketti. 17. mail korraldasid ukrainlased massilise droonirünnaku Moskva oblastile.

President rääkis pühapäeval, et Ukraina kaugmaa ründevõime muudab olukorda ja üldist arusaama Venemaa sõjast kogu maailmas.

"Täna viisid Ukraina kaitsevägi, meie julgeolekuteenistus ja luure läbi laiaulatusliku operatsiooni Moskva oblasti sihtmärkide vastu. Korralik laine meie kaugmaalööke näitas, et Ukrainal on see võime olemas. Kaugus sihtmärkideni oli seekord üle 500 kilomeetri ja see on märkimisväärne ka seetõttu, et Moskva oblast on kõige tihedamalt kaetud Venemaa õhutõrjesüsteemidega," rääkis riigipea.

"Oma võimukeskuse ümbrust kaitsevad nad kõige enam. Kuid Ukraina kaugmaameetmed saavad sellest juba jagu," jätkas president.

"Nagu ma eile ütlesin, peaksid venelased mõtlema oma rafineerimistehastele, oma naftarajatistele ja ettevõtetele. Mitte sellele, kuidas rikkuda teiste rahvaste elusid Ukrainas, Moldovas või mõnes muus naaberriigis. Möödunud ööpäeva jooksul andsid meie kaitseväelased lööke ka rajatiste pihta ajutiselt okupeeritud territooriumil, sealhulgas Krimmis," lisas Zelenski.

Zelenski teatas esmaspäevases pöördumises ühtlasi, et pidas personaliküsimustele keskendunud kohtumise.

"Pidasime valitsusametnike ja meie parlamendiliikmetega üsna pika ja üksikasjaliku kohtumise personaliküsimustes, mis vajavad lahendamist," ütles Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Ukraina vajab praegu riigisiseselt aktiivsemat tööd. Presidendi sõnul on ka diplomaatilises korpuses elemente, mis nõuavad väljavahetamist ja korrigeerimist.

"Me tegeleme selle kõigega lähinädalatel," sõnas Zelenski.

Ukrinformi andmetel arutasid välisminister Andri Sõbiha ja president Zelenski personaliküsimusi välisministeeriumi struktuuris ning suursaadikute tasandil.

Ukraina on Bratšuki sõnul haaramas lahinguväljal initsiatiivi

Ukraina väed on paindlike kaitsetaktikate, Venemaa tagalapositsioonidele antavate löökide ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga muutmas olukorda lahinguväljal järk-järgult enda kasuks, vahendas uudistekanal Ukrinform esmaspäeval Ukraina Vabatahtlike Armee (UDA) pressiesindaja Serhi Bratšuki sõnu.

"Meie paindlik kaitse, isikkoosseisu kvaliteetne väljaõpe ja vastupealetungi tegevused koos moodsate tehnoloogiatega ei ole muutunud mitte ainult sümmeetriliseks vastuseks Venemaa katsetele edasi tungida, vaid on võimaldanud meil teatud kohtades ka Ukraina territooriumi vabastada," ütles Bratšuk.

"Ukraina vägedel on õnnestunud käivitada innovatsiooniprotsessid mitte ainult õhus, vaid ka maa peal. See hõlmab ka maapealseid robootikasüsteeme," ütles kõneisik.

Pressiesindaja sõnul käivad praegu edukad lahinguoperatsioonid mitmes sektoris, kuigi julgeolekukaalutlustel üksikasju ei avaldata.

Bratšuk tõstis esile ka olukorda Mustal merel ja märkis, et seal on juba strateegiline initsiatiiv Ukraina käes.

"Lahing kestab, kuid Ukraina võidab täna kokkupõrkeid ja me tõrjume vaenlast merealadelt välja," ütles eestkõneleja.

Bratšuk viitas ka Ukraina poolt hiljuti väljatöötatud liugpommidele ja prognoosis, et need võivad lähitulevikus lahinguvälja olukorda märkimisväärselt muuta.

"Me räägime juhitavate õhupommide esmakordsest kasutamisest lähitulevikus ja see võib toimuda isegi sel samal hetkel," sõnas eestkõneleja.

Pressiesindaja rõhutas, et kaasaegses sõjapidamises pole enam klassikalist rindejoont.

"On paindlik kontaktjoon. Me loome vaenlasele "halle" ja "surnud" tsoone ning plaanime operatsioone seal, kus vastasel on kaitseraskusi," seletas Bratšuk.

Kõneisik lisas, et Ukraina löögid Venemaa territooriumile muudavad Venemaa armee logistika ja tarneahelate töö keerulisemaks.

"Vaenlane ei suuda enam suures mahus ressursse äärmiselt pikal rindejoonel nõuetekohaselt tarnida," märkis sõjaväeametnik.

Kommenteerides Venemaa propaganda väiteid kavandatavast suvisest pealetungist, ütles Bratšuk, et see kinnitab vaid varasemate operatsioonide läbikukkumist.

"Kevadine pealetungifaas, millest palju räägiti, on läbi kukkunud. Venelased ei saavutanud lahinguväljal ühtegi operatiiv- ega taktikalist eesmärki," jätkas kõneisik.

Bratšuk juhtis tähelepanu ka Venemaa suurtele kaotustele.

"Sel aastal kaotavad venelased lahinguväljal 30 000 kuni 34 000 sõjaväelast kuus. Venemaa mobilisatsiooniressursid ei võimalda enam selliseid kaotusi täielikult kompenseerida," ütles Bratšuk. 

Kõneisiku sõnul loovad Ukraina praegused taktikad reaalsed tingimused strateegilise initsiatiivi haaramiseks Venemaalt.

"Kõik Ukraina tegevused lahinguväljal on täna strateegilised. Alates rindejoone lahingutest kuni löökideni sügavale Venemaa territooriumile," võttis sõjaväelane kokku.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 351 150 (+1140)

- tankid 11 940 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 584 (+1);

- suurtükisüsteemid 42 340 (+78);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1792 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1386 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 352 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1426 (+11);

- operatiivtaktikalised droonid 299 199 (+2142);

- tiibraketid 4632 (+4);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 97 600 (+262);

- eritehnika 4202 (+2);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.