Kehtiv koolilõuna toetuse määr on üks euro õppepäevas, kokku 175 eurot aastas lapse kohta. See summa on püsinud sama alates 2018. aastast. Sellele ühele eurole lisandub omavalitsuste lisatav toetus ja osades omavalitsustes ka lapsevanema makstav täiendav summa. Näiteks Tartus maksavad lapsevanemad praegu ühe koolilõuna eest olenevalt kooliastmest juurde 80 senti kuni euro ja kuuskümmend senti, uuest õppeaastast tõuseb lapsevanemate panus 20 sendi võrra päeva kohta.

Türi vallas aga maksavad koolitoidu eest ainult riik ja omavalitsus. Kõigis valla koolides on ka oma köök ja oma kokad. Üks Türi vallas asuv kool on Laupa põhikool ja seal pakutakse õpilastele sama toetuse arvelt ka tasuta hommikuputru. Kooli direktori Kaarel Aluoja sõnul on uued koolitoidu nõuded kahtlemata head, aga üles kerkib valus rahaküsimus, sest mitmete tegurite koosmõjus hinnad muudkui tõusevad.

"Alati on kõige loogilisem olnud see, et kes kehtestab reeglid, see peaks selle ka kinni maksma. Antud juhul, kui see muudatus on ministeeriumi poolt, siis sealt poolt peaks siis ju tulema ka see katteallikas," märkis Aluoja.

"Uus õppeaasta algab 1. septembrist. Ma ei usu, et riik toiduraha juurde annab, omavalitsus samamoodi. Omavalitsustel on ju kõigil ammu eelarved vastu võetud. Ma ei kujuta ette omavalitsusi, kes leiavad selle lisaraha," lisas koolijuht.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar ütles, et uus määrus on koostatud sellisel viisil, et need nõuded ei tooks kaasa koolitoidu hinnatõusu.

"Kui me vaatame nüüd uut määrust, siis nõuetena ei ole sinna lisatud kõiki toidugruppe, just nimelt lisanduva hinnakomponendi tõttu. Kallimad komponendid on välja jäetud, näiteks seemned ja pähklid. Toidu kallinemist mõjutab eelkõige üleüldine hinnataseme kasv," selgitas Põldsaar.

Koolilõuna toetuse riiklikku määra ei ole Ingrid Põldsaare sõnul plaanis tõsta. Kuidas täpselt peaksid kohalikud omavalitsused koolide pidajatena edasi toimetama, ka selle jätab ministeerium omavalitsuste lahendada.

"Igal omavalitsusel on oma kooli ja piirkonna perede vajadustest kõige parem ülevaade ja lähtuvalt piirkonna vajadustest nad ilmselt saavad ka vastavalt toetada," ütles ametnik.

85 koolis üle Eesti hoolitseb koolitoidu eest Baltic Restaurants Estonia kaubamärgi Daily alt. Ettevõtte tegevjuhi Aaro Lode hinnangul on mure hoopis selles, et ei ole riiklikku koolitoidu strateegiat ja kohalikud omavalitsused mõtlevad välja eraldi nõudmisi, mis koolitoidu hinda tõstavad.

"Kui omavalitsuste võimekused on erinevad, siis tekib ka see, et mingi omavalitsus seab rohkem nõudeid ja see tõstab seda hinda rohkem. Siis on tekkimas see lastevanemate osa ja see on nüüd ohtlik osa selle asja juures. See tekitab tegelikult sellist klassidesse jaotamist, killustatust ja päeva lõpuks tekib olukord, et ühed Eesti lapsed on nagu võrdsemalt koheldud kui teised," rääkis Lode.

Sotsiaalministeerium loodab uue määruse jõustumist 1. septembrist.