Justiits- ja digiministeeriumis on töös väljatöötamiskavatsus ajakohastamaks isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringute ning riikliku statistika vajadusteks.

Seejuures märgitakse kavatsuses, et isikuandmete kasutamist teadusuuringutes tuleb mõista laiemalt. Ehk kui tehisaru arendamiseks kasutatakse isikuandmeid, on võimalik tugineda reeglitele, mis kehtivad ka näiteks teadustöö puhul ning lisaks võib andmetöötlus toimuda ka muul õiguslikul alusel, nagu näiteks isiku nõusolek.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (E200) ütles Delfile, et muudatusega võiksid kõik avalikus kasutuses olevad tekstid, millele ei ole pandud keeldumismärget, olla loetavad tehisaru poolt. "Tehisaru "mõtlemist" loetakse siinkohal samasuguseks mõtlemiseks, nagu seda teevad teadlased," ütles ta.

Pakosta nentis, et küsimus on selles, kuidas täpsustada praegu kõigile vabalt kättesaadavate andmete kasutamise õiguslikku raamistikku. Minister märkis, et ligikaudu 13 aasta eest, mil Eesti Keele Instituut hakkas keelemudelit arendama, oleks pidanud selle õiguslikud alused selgemini lahendama.

"Peab tõdema, et umbes 13 aastat tagasi, kui Eesti Keele Instituut hakkas haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas arendama eesti keele mudelit, siis oleks tagantjärele vaadates olnud kasuks, kui need õiguslikud alused oleksid olnud selgemalt lahendatud," rääkis Pakosta.

Esmaspäeval arutasid minister, ministeeriumide ja teadlaste esindajad ka riigikogu kultuurikomisjonis, millist rolli keelekorpused mängivad tehisaru arendamisel ja mida peaks tegema selleks, et tehisaru tulevikus räägiks paremas eesti keeles kui ta praegu seda teeb. 

Kultuurikomosjoni esimees Liina Kersna ütles ERR-ile, et Eestil on põhiseaduslik kohustus kanda hoolt, et tehisaru räägiks võimalikult head eesti keelt.

"See on meie keele püsimajäämise seisukohalt äärmiselt oluline," rääkis ta, lisades, et laialt levinud kinniste tehisintellekti keelemudelite vastuste õigsus on inglise keeles oluliselt suurem kui täna eesti keeles. Kersna sõnul jagavad sama mure mitmed Euroopa riigid, mis püüavad leida lahendusi oma keele hoidmiseks ja kaitsmiseks. 

Kersna sõnul on laual kaks teed: esiteks keelekorpuse arendamine, mida läbiräägitud tingimustel saaksid erinevad tehisaru arendajad kasutada ning teiseks kas eestisisene või Euroopas koostöös loodud tehisaru platvorm, kus riik saaks rohkem kasutada oma andmeid, et selle baasilt arendada järgmisi teenuseid. 

Mida kvaliteetsema teksti peal harjutatakse, seda kvaliteetsemalt tehisaru suhtleb, mistõttu on tarvis, et sisendmaterjal oleks kvaliteetne, rõhutas Kersna. 

"See on meie kõigi huvi, et tehisaru räägiks head eesti keelt ja mida rohkem me saame kokkuleppeliselt temasse sisestada head eesti keelt, seda parem meile kõigile," ütles Kersna. 

Kersna sõnul ei ole juristid leidnud seaduses pügalat, mis keelaks tehisarul erinevate avalikus ruumis olevate tekstide kasutamist. "Küll aga on justiitsministeerium saatnud kooskõlastusringile väljatöötamiskavatsuse, kus öeldaks üle Euroopas üldiselt kasutatud reeglid, et avalikke keeleandmeid tohib tehisaru kasutada teadus- ja arendustegevuse klausliga," rääkis Kersna.

Millal plaanitav seadusemuudatus valitsuse või riigikoguni jõudma peaks, veel selge ei ole.