Disainerina töötav Kaire Avi-Kinnunen mõtles pikalt lemmiklooma võtta ja eelmise aasta juulis jäi talle sotsiaalmeedias silma kuulutus, kus pakuti scottish tõugu kassipoegi. Naine läks oma kodulinnas Tartus müüja koju kiisusid vaatama. Usaldust tekitas Avi-Kinnunenis müüja väide, et need on tema vanemate kassipojad.

6. juulil läks ta koju kahe kassipojaga, kellest kumbki maksis 300 eurot, kuid peagi tekkisid probleemid. "Kassid olid suurte kõhtudega, kõhud olid karvast paljad ja suured kõhud olid. Mina mõtlesin, et nad on nii väiksed, äkki peabki olema."

Kaks päeva hiljem viis Avi-Kinnunen pere uued lemmikud veterinaari juurde kontrolli ja vaktsineerimisele ning sai külma dušši.

"Arst ehmatas mu ikka väga ära. /…/ Kõigepealt ma saingi kuulda, et need on kassivabriku kassid /…/ Kõik läks seal nii lappama, sest ju need kassid olid ikkagi nii õudsed arsti jaoks ka: alakaalulised, nahahaigused, kõik, mis ta luges," meenutas loomaomanik.

Võitlusest Jassu ja Kratu ellujäämise eest võiks teha omaette loo. Ohtrate tervisemurede hulgas oli aga kõige ohtlikum kasside koroona tüsistusena tekkiv FIP ehk kasside nakkuslik peritoniit, mis võib lõppeda surmaga.

Loomad õnnestus päästa, kuid ravile on nüüdseks kulunud kokku üle 7000 euro. Aga mis eriti tähelepanuväärne – nii veterinaarid kui ka loomakaitsjad kinnitavad, et Jassu ja Kratu probleemide palett viitab selgelt, et nad on kassivabriku toodang.

Kuigi müüja soovis esialgu sularaha, oli loomade eest makstud ülekandega, mistõttu oli Avi-Kinnunenil olemas müüja konkreetne nimi.

Nime järgi otsima hakates koorus välja skeem, mis viitas, et üks ja sama naine on ainuüksi viimase paari aasta jooksul üles pannud kümneid loomamüügikuulutusi, kasutades pea iga kord erinevat nime ja kontaktaktandmeid.

Kuulutuste taga on Tartus elav Merili, kelle päevatöö on hoopis iluvaldkonnas. Veel aprilli keskpaigas oli tal üleval kassimüügikuulutus, mille kaudu "Pealtnägija" temaga ühendust sai.

Ehkki naine ei soovi ajakirjanikuga rääkida, vahetatakse hulgaliselt sõnumeid, kus daam ühelt poolt vähendab oma rolli, aga teisalt pumpab peale asjassepuutumatut eraelulist infot, kuidas tal on üksikemana raske ots-otsaga kokku tulla. Selgus, et esimene samalaadne kaebus Merili peale tehti põllumajandus- ja toiduametisse ehk PTA-sse juba 2023. aastal. PTA esindaja sõnul on Merili kodus käidud tingimusi kontrollimas kokku kolmel korral.

PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialist Ainike Nõmmisto ütles, et ühel juhul olid tõesti tegevuskohas olemas kassid, aga need olid täiesti terved. Ta möönis ka, et vahendajate puhul, kes loomi kuskilt ostavad ja kiirelt edasi müüvad, ongi võimalus, et põllumajandus- ja toiduamet satub sinna täpselt sel hetkel, kui loomi, keda järjekordselt püütakse edasi müüa, on seal vähe.

"Nii ka meil on selle kolme kontrolliga läinud, et kasse me oleme siis ühel korral näinud, aga need olid täiesti terved. Ja kahel järgmisel korral me oleme näinud hoopis koeri," rääkis ametnik.

Nõmmisto sõnul kohati Merili korteris üksikuid loomi ja ei tuvastatud ühtegi rikkumist. Suur kuulutuste maht ja korduvad kaebused viitavad, et naine vahendab millerdatud (ebaeetilise äri eesmärgil loomade paljundamine – toim.) loomi, aga millisest loomavabrikust täpselt, selle väljaselgitamiseks PTA-l võimekus puudub.

Selgus ka, et kui üks inimene müüb näiteks kümnele isikule järjest haige looma, on see parimal juhul tsiviil- või tarbijavaidlus, sest otsest väärtegu selles ametniku sõnul pole.

Nii "Pealtnägija" kui ka muu meedia on korduvalt kajastanud, kuidas loomakaitsjad on juba aastaid kriitilised PTA passiivsuse suhtes. Lisaks kõikvõimalikele muudele komistuskividele tuli selle loo tegemise käigus ilmsiks kummaline praktika.

Nimelt on mitmed PTA töötajad arusaadavalt veterinaari haridusega, lisaks teeb amet koostööd mitmekümne volitatud veterinaararstiga üle Eesti, kes nende nimel kontrolle teostavad. Seekord tuli ilmsiks vähemalt kaks juhtumit, kus ühelt poolt ametniku rolli täitvad spetsialistid on teise käega eraettevõtjana teenindanud millerdajaid.

"Ehk siis tegemist on sellega, et põllumajandus- ja toiduameti ametnikud, olles ise ametnikuna tööl, osutavad veterinaarina teenust ja osutavad teenust nendele samadele vabrikutele. Ehk seal tekib tegelikult väga suur dilemma koht," kommenteeris loomakaitsja Kristi Metsa.

Juba kaks aastat tagasi juhtisid loomakaitsjate esindajad esimest korda tähelepanu kummalisele olukorrale, kuidas PTA ametnik tegi ühelt poolt ettekirjutuse puuduva vaktsineerimise kohta ühele Eesti kurikuulsamale koeravabrikandile Jõgevamaal, kellest ka meedias korduvalt juttu olnud. Teisalt läks sama ametnik pärast ettekirjutust ning tegi riigi kulul koertele vaktsiine.

Teine näide on selle aasta jaanuarist, kui loomakaitsjad avastasid Viljandis loomavabriku tunnustega majapidamise, kus oli kehvas seisus 30 kassi ja kümmekond koera. Töö käigus ilmnes, et samale loomapidajale oli pikalt veterinaarteenust osutanud PTA ametnik, kes riigitöö kõrvalt tegutseb loomaarstina.

PTA-s liha järelevalveametnikuna töötav Aigi Vendla, kellest jutt käib, möönis, et osutab juba üle viie aasta veterinaariteenust samale kohale, mida tema PTA kolleegid on korduvalt kontrollimas käinud, aga see pole tema sõnul lepinguga vastuolus.

"Minul on lepingus punkt, et ma ei tohi tegeleda põllumajandusloomadega ehk siis loomaga, keda PTA kontrollib. Aga lemmikloomadega, enne, kui ma sinna tööle asusin, ma kontrollisin, kas leping lubab mul näiteks väikeloomateenust osutada ja see on lubatud," ütles Vendla.

Pärast "Pealtnägija" intervjuud kontrollis PTA veel asja ja leidis, et Vendla tegevuses "nõuetele mittevastavusi ei tuvastatud". Kokkuvõttes ongi olukorrad, kus PTA-ga seotud veterinaarid teevad kõrvuti riiklikke ja eratöid, väga hägused.

Ühelt poolt ütleb loomakaitse, et nad raporteerivad iga aasta PTA-le kümneid loomapiinamise juhtumeid, aga need lihtsalt sumbuvad, teisalt vastab PTA statistikaga, et iga aasta teevad nad üle saja ettekirjutuse. Loomakaitsjate viimane ettepanek on, et riik võiks millerdajaid pitsitada läbi maksude.

"Seadus peaks ehk panema hoopiski pilgu selles suunas, et nad ju teenivad, nad võtavad sularaha, nad ei maksa makse. Põhimõtteliselt see on must raha, mis liigub ja need on miljonid. See on tegelikult väga suur raha, mis liigub selles sfääris," ütles loomakaitsja Metsa.