Eelteavitusega edastati info Eesti äpi, ERR-i uudisterakenduse, err.ee, ETV ja ETV+ ning SMS-i kaudu. "Ole valmis!" rakenduse kaudu tuli eelteavitus tehniliste probleemide tõttu plaanitust suurema hilinemisega. SMS-id jõudsid lõpuks hinnanguliselt 1,5 miljoni seadmeni, kuid sellise koguse teadete samaaegne saatmine tähendab, et viimased võivad teavituse kätte saada enam kui pool tundi hiljem. Esimese 15 minutiga olid SMS-iga teavituse saanud umbes 700 000 mobiiltelefoni. 

"Tänasel testil tuli välja mitu õpikohta. Osa selliseid, mida me aimasime, osa selliseid, millest me peame natuke rohkem õppima. Me ise oleme väga rõõmsad, et saime need õpikohad enne, kui me oleme päriselt kriisis," sõnas päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Argo Kerb pressikonverentsil.

"Täna testisime sireenivõrgustikku, testisime esimest korda SMS-i saatmist üle kogu Eesti hinnanguliselt pooleteisele miljonile telefonile, testisime äpiteavitust – "Ole valmis!" äpp, "Eesti" äpp, tegelikult ka ERR-i äpp ja samuti testisime rahvusringhäälingukanaleid, mis ohuteavitust edastavad – ETV, ETV+ ja samuti ERR-i uudisteportaal," ütles Kerb.

SMS-i levik peegeldas hommikuse eelteavituse dünaamikat. Äpiteavituste juures oli viivitusi, mida nii riigi infosüsteemi amet kui ka naiskodukaitse analüüsivad. 

Lisaks oli ohuteavituse süsteemi testimise käigus oluline näha, kuidas toimivad infokanalid, mis kriisi ajal abiks on.

"Samuti testisime kriis.ee ja numbri 1247 toimimist. Leheküljel saavad kõik elanikud anda järgmised kaks kuni kolm päeva tagasisidet sellele, mis nemad testi ajal nägid või kuulsid ja samuti anda teada tekkinud probleemidest. Sõltumata sellest, kas see oli seotud äpi või SMS-iga, kutsume üles kriis.ee lehele tagasisidet andma," lisas Kerb. 

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse tooteomanik Timmo Tammemäe sõnul esines tõrkeid ka sireenidega, mis osaliselt käivitusid viivitusega või üldsegi mitte.

"Testisime esmakordselt sireenivõrgustikku. Praegu võib öelda, et kaks kolmandikku sireene käivitusid meil väga hästi, ülejäänutega tekkis käivitusel väike viivitus ja olid ka mõned, mis ei läinud käima. Selle põhjuse uurimisega juba tegeleme ja täpsema numbri saame juba lähiajal. Samuti sel ajal, kui testimine toimus, mõõdeti ka helitugevust ja need on numbrid, mis me sealt analüüsist kätte saame, võtame aluseks sireenivõrgustiku edasi arendamiseks, mis on järgnevatel aastatel plaanis," ütles Tammemäe.

Inimesed ei lasknud end häirida või ei olnud olukorraga kursis

Tallinna sadamas viibinud inimesed ei lasknud end helil sugugi häirida. Mõni isegi ei kuulnud seda.

"Alarm? Ma ei tea sellest midagi," sõnas Thomas.

Sadamas viibinud Ülle eeldas aga midagi palju hullemat.

"Ma arvasin, et see on nagu õudsem ja kohutavam, aga ei olnud. Tähendab, ega muidu ei oleks pannud tähele, aga me teadsime, et see on kell 15.00," sõnas Ülle.

Eestit külastav Jill ütles, et Inglismaal on sireenid tavalised ning kindlasti oleks sõnumist kasu olnud, kui ta selle vaid saanud oleks.

"See annaks selged juhised, mida ma tegema pean," selgitas Jill, miks on oluline saada sääraseid sõnumeid.

Narvas hakkas sireen huilgama 8 minutit lubatust hiljem. Väga hästi oli seda kuulda Pähklimäe linnaosas, kuid kesklinnas kõlas isegi koera haukumine sireenist valjemalt. Tänaval kõndinud inimesed sireenile tähelepanu ei pööranud, kuna teati, et tegemist on õppusega.

"Tulid SMS sõnumid, et see on häire, kuid need on õppused. Samas, ma ei arva,
et midagi tõsist võiks juhtuda," sõnas Narva elanik Vadim.

"Kauplustes ei kuulnud," tõdes Niina ning lisas, et oli kursis, et tegu oli vaid õppustega.

Narvas mõõtsid päästjad sireeni tugevust kümnes eri paigus. Kas ohuteavitus oli piisav, selgub analüüsi käigus. Kõhutunne ütleb, et teavitus jäi napiks.

"Mina olin täitsa linna servas, seal, kus on suvilarajoon. Sinna tegelikult, kui tead, siis kuuled, aga kui ei tea, ei pruugi kuulda. Siseruumides ei ole kindlasti kuulda. Sireenivõrgustik peab olema tihedam, siis on kuulda igale poole," ütles Ida päästekeskuse kriisibüroo nõunik Heigo Olu.